You are here

Tõenduspõhine kaasav parkimiskorraldus Idrija linna (Sloveenia) näitel

Edited on

20 June 2019

Aina enam on linnades hakatud tähelepanu pöörama autoliikluse vähendamisele ja loodussäästliku transpordi edendamisele. See ei ole üksnes oluline õhukvaliteedi parandamise eesmärgil, vaid ka avaliku ruumi avamisel linnaelanikele.

Tavalised sammud autode arvu vähendamiseks on ühistranspordivõrgustiku arendamine,  jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimaluste soodustamine ning autovabade alade loomine. Kuid kõik need ei ole efektiivsed, kui nendega ei käi kaasas hea parkimiskorraldus. Ranged parkimispiirangud ei too linnajuhtidele populaarsust, vaid pigem meedia ning elanike negatiivse reaktsiooni. Linnaplaneerimises on seega oluline leida uusi lahendusi, kuidas koostöös linnaelanikega vähendada autostumise ja parkimise probleeme. Kohalike elanike kaasamise ja statistiliste andmete kogumine üheskoos võiksid aga olla tõhusaks viisiks, et parkimiskorraldusse muutus tuua.

 

Idrija avab linnasüdame

Idrija, väikelinn Sloveenia lääneosas, osales URBACT Action Planning võrgustikus, milles Idrija eesmärk oli linnasüdame uuendamine (CityCentreDoctor). Lisaks peaeesmärgile, kesklinna uuendamisele, otsustati muuta ka seni linnas toiminud liiklemismustreid.

 

Uus parkimiskorraldus nägi ette ohutu ja ligipääsetava avaliku ruumi osatähtsuse suurendamist ning parkimiseks kuluva avaliku ruumi vähendamist. Säästvale Linnalisele Liikuvuskavale (Sustainable Urban Mobility Plan, SUMP) põhinedes võeti vastu otsus tutvustada linnaelanikele uut parkimiskorraldust osalusmeetodi abil.

 

Parkimise uuring

Iga osaluspõhise protsessi õnnestumise aluseks on plaanide põhinemine usaldusväärsetel andmetel. Selle tõttu otsustati enne arutelu kohalike elanikega korraldada taustauuring parklate täituvuse kohta, et analüüsida parkimismustreid. Ühe või mitme päeva jooksul jälgiti parkimisplatse ja koguti järgnevad andmed:

  1. Päeva eri aegade parkimiste arv
  2. Parkla kasutajate profiil – kohalikud elanikud või linnast eemal elavad isikud
  3. Parkimise ajaline kestvus

Sellisel viisil kogutud andmeid oli võimalik visuaalselt haarataval ning kergesti mõistetaval viisil elanikele tutvustada.

 

Idrija parkimiskohtade uuringust selgus, et parkimiskohtade arv ületas tegeliku vajaduse. Ainult linna ajaloolises keskuses olid mõned piirkonnad, kus päeva jooksul olid kõik parkimiskohad hõivatud, aga sedagi vaid mõne tunni jooksul kogu päevast. Analüüsist selgus ka, et suur osa parkimiskohti oli hõivatud oma töökoha vahetusse lähedusse parkijate poolt, kes võiksid auto parkida ka viie minuti jalutuskäigu kaugusele. Uuringu peamiseks tulemuseks oli Idrija linna parkimiskohtade arvu piisavus, kuid vajadus teha mõningaid kohandamisi pehmete meetmete abil, näiteks mõne parkla otstarbe muutmine.

 

Uuringu andmed aluseks avalikule arutelule

Parkimiskohtade uuringust saadud info oli aluseks koos kohalike elanikega erinevate võimaluste kaalumisel. Osalusmeetodil põhinev protsess koosnes järgnevast kolmest sammust:

  1. Peamiste väljakutsete kaardistamine
  2. Stsenaariumite loomine
  3. Meetmete valik

Probleemide selgitamine ja lahenduste leidmine põhines eelnevalt läbiviidud osalusprotsessil, mis oli teostatud Säästva Linnalise Liikuvuskava (SUMP) loomiseks. See sisaldas küsitlusi, intervjuusid ja arutelusid. Lisaks viidi läbi eraldi intervjuud suurimate kohalike tööandjatega.

 

Protsessi käigus selgunud ideede ja ootustega arvestati võimalike planeeringute kavandamisel. Planeeringud esitati seejärel kohalikele elanikele avalikul arutelul, kus osalejad valisid välja lahendused, mida pidasid Idrija oludesse sobivaimaks.

 

Kogukonna ootustega ühtlustatud meetmed

Pärast arutelu valmistasid linnaplaneerijad ette meetmed, sealhulgas uue parkimiskorra ja parklate arvu vähendamise. Meetmed arutati kogukonna liikmetega läbi taaskord avalikul arutelul ning ühtlustati eelnevalt valitud planeeringule vastavaks.

 

Tegevuskava võeti kohalike elanike poolt hästi vastu ja uus parkimiskorraldus kinnitati ühehäälselt kohaliku omavalitsuse volikogu poolt.

 

Idrijas toimunu näitab andmekogumise olulistust osaluspõhises linnajuhtimises. Andmete oskuslik kogumine ja kasutamine ühiskondlike otsuste tegemisel on üks olulisi suundumusi targa linna kujunemisel.