You are here

URBACT ekspert Matthew Baqueriza-Jackson intervjueeris Prestoni linnavolinikke - kuidas panna hanked linna heaks tööle?

Edited on

08 January 2019

„Selle asemel, et loota jõukuse kasvule läbi välisinvesteeringute, keskendusime jõukusele, mis meil endal koha peal juba olemas oli, ning tegevustele, kuidas seda kogukonna paremaks toimimiseks kohaldada.“ Brown, Prestoni (Suurbritannia) linnavolinik.

Making Spend Matter võrgustiku ekspert Matthew Baqueriza-Jackson vestleb Prestoni linnavolikogu liikmetega ja uurib, kuidas Lancashire’i krahvkonna avaliku sektori hankesüsteemi toimimist ümber mõtestab.

Diagram depicting the procurement process

Making Spend Matter URBACTi võrgustik (tegemist on nn heade praktikate ülekandmise (ingl k Transfer Networks) võrgustikutüübiga) loodi 2018. aasta aprillis. Keskendudes hankeprotsesside temaatikale, loob Making Spend Matter linnade ülest metoodikat, mille abil hoomaksid linnad paremini hangetega seotud kulutusi ning kuidas see omakorda mõjutab hankeotsuste langetamist.

Projekti “Kogukonna jõukuse kasvatamine”(Community Wealth Building’) raames koostab Prestoni linn juba 2013. aastast alates “hankekulutuste analüüse”. Making Spend Matter võrgustiku eksperdina vestlesin Prestoni linnavolikogu kolme liikmega, et selgitada, kuidas kohalikud poliitikud Euroopas tunnustatud linnapoliitikat näevad.

  • Linnavolinik Matthew Brown: Prestoni linnavolikogu esimees ja projekti “Kogukonna jõukuse kasvatamine” ellukutsuja;
  • Andrew Ridehalgh: Prestoni linnavolikogu hangete haldur, kes tegeleb linna hangete ja hankestrateegiaga;
  • Tamar Reay: Prestoni linnavolikogu majanduse edendamise ametnik ja Making Spend Matter võrgustiku koordinaator.

Mis on hanked ja miks on need olulised?

Ridehalgh võrdleb hankeid tarbijate igapäevaste ostudega: „Avalikud hanked on ostuprotsessid, mille abil kohalik omavalitsus ostab kaupu, teenuseid ja töid. Nii nagu kõik tarbijad langetab ka linn ostuotsuseid, arvestades hinda, kvaliteeti, individuaalseid väärtusi ja kaubamärke. Aga see ostuprotsess ise on palju keerulisem, sest meie juhindume seadustest, mistõttu tundub kõik sageli bürokraatlik, tehniline ja igav.”

Ridehalgh sõnul muutus hangetest mõtlemise viis Prestoni linnavolikogus 2011. aastal, kui suurema projekti raames töötati välja uus meede majandusarenguks: „Me soovisime vähendada hangetega seonduvat bürokraatiat ning seeläbi suurendada väikeettevõtete võimalusi hankekonkurssidel osalemiseks. Samuti soovisime, et meie hankekulud tooks võimalikult palju kasu kogukonnale ja kohalikule majandusele, et see oleks ka sisuliselt suunatud sotsiaalsetele ja keskkondlikele eesmärkidele.”

Ajastus oli oluline nii lokaalses kui globaalses vaates. Nii 2000. aastate lõpu majanduskriis kui ka Suurbritannia viimase 40 aasta üldine majanduse elavdamise poliitika oli Prestoni linna sügava jälje jätnud. Brown selgitab: „Välisinvesteeringute poliitika osana ootasime suurettevõtjat, kes tuleks linna, ehitaks uued hooned ning looks nendega kaasnevad töökohad. Arendaja astus aga viimasel minutil tagasi ning meile jäi linn, milles kasvas ebavõrdsus ja suur vaesuspiiril elavate inimeste arv.”

Mis on „Kogukonna jõukuse kasvatamine“ ja kuhu sobituvad hanked?

Brown mõistis, et globaalne ülevalt alla pealesurutud majandusmudel ei sobi Prestonile ja selle elanikele. Prestoni linna päästis linnajuhtide poliitiliste vaadete muutumine – seni kujunenud arusaam jõukusest hinnati ümber: „Selle asemel, et loota jõukuse kasvule läbi välisinvesteeringute, keskendusime jõukusele, mis meil endal koha peal juba olemas oli, ning tegevustele, kuidas seda kogukonna paremaks toimimiseks kohaldada”

Selgus, et märkimisväärset kohalikku jõukust hoiavad enda käes suured avaliku, era- ja sotsiaalsektori “ankurinstitutsioonid”. Reay sõnul on need kohaliku majanduse edendajad eriti olulised viiel põhjusel: „Nad kulutavad hangete kaudu kaupu ja teenuseid ostes palju raha; nad loovad ja toetavad mitmeid töökohti; nad omavad palju maad ja vara; neil on sageli demokraatlik mandaat; ja on vähetõenäoline, et nad piirkonnast lahkuvad.”

„Ankurinstitutsioone“ vaadeldi kui Prestoni „Kogukonna jõukuse kasvatamise“ tuumikut. Et aga nende potentsiaali laiemas plaanis rakendada, oli esmalt vaja mõista nende praegust mõju. Andrew selgitab: „Me teadsime, et „ankurinstitutsioonid“ on hankelepinguid täites kaupade, teenuste ja tööde ostuks kulutanud üle ühe miljardi euro. Me lihtsalt ei teadnud, kuhu see raha täpselt läheb või milline on selle mõju kohalikule majandusele ja elanikele. Me soovisime seda mõista, et paremini rakendada „ankurinstitutsioonide“ potentsiaali, muutes üheskoos hankeprotsessi ja -praktikat.“

Mis on „hankekulu analüüs“ ning kuidas selle abil poliitikat ja praktikat muuta?

2013. aastal Prestoni linnavolikogu ja kuue ankurinstitutsiooni kasutuselevõetud kuluanalüüsi metoodika abil arendatakse tõenduspõhine baasarusaam sellest, mis moodustab hankekulu. Sellest kujunes Browni sõnul linnapoliitika pöördepunkt: „Me alustasime koostööd mõttekojaga Centre for Local Economic Strategies (CLES), et hinnata „ankurinstitutsioonidega“ seonduvaid kulusid. CLES oli teinud midagi sarnast Manchesteris ja meid huvitas selle metoodika edasiarendamine Prestonis.”

„Hankekulu analüüs“ vaatleb „ankurinstitutsiooni“ hankekulu määratletud ajaperioodil, sageli on selleks majandusaasta. Ridehalgh sõnul võeti algselt vaatluse alla 2012/13 majandusaasta: „Uurisime, kuhu läks üle 800 miljoni euro, mis hangeteks kulutati. Vaatlesime, kui palju kulutati tarnijatele, kes tegutsevad Prestonis (5%) ja Lancanshire’i krahvkonnas (39%); kui palju kulutati konkreetsetele tööstussektoritele, näiteks ehitussektorile; ja palju kulutati väikestele ja keskmistele ettevõtetele.”

Preston lõi tõenduspõhise andmestiku, mille abil saab omakorda välja töötada täiendusi ja muudatusi hankereeglistikele. Muutust on viimase viie aasta jooksul erinevate tegevuste abil suunatud. Reay selgitab: „Me sõnastasime Prestoni ja Lancashire’i majandusi siduva ühise ankurinstitutsioonide arengukava; koostasime Prestonis tegutsevate organisatsioonide andmebaasi, kes võiksid potentsiaalselt hankepakkumistel osaleda; kutsusime ellu hangetega tegeleva töörühma, mille eesmärk on koostöös hankeprotsesside muutmine.”

Milline on tegevuse mõju ja mida on teistel võimalik õppida?

2017. aastal koostasid „ankurinstitutsioonid“ juba 2016/17 majandusaasta kuluanalüüsi, et selgitada, millises mahus on nende mõju kohalikule majandusele muutunud. Browni sõnul oli muutus märkimisväärne: “Kuigi kaupade, teenuste ja tööde hangeteks määratud kogukulu vähendati, siis Prestoni teenusepakkujate hankemaht kasvas 5%-lt 18%-le, Lancashire teenustemaht aga 39%-lt 79%-le.”

Making Spend Matter peamine eesmärk on „hankekulu analüüsi“ metoodika ülekanne teistesse linnadesse ja nende ankurinstitutsioonidesse. Siiski ei ole hankeanalüüs ainult analüüsimeetod, vaid palju enamat. Ridehalgh selgitab: „Lisaks sellele, et hankeanalüüs on võimaldanud meil luua tõenduspõhise andmestiku, on kogu protsess avanud ukse paremaks koostööks ja  mis kõige olulisem, muutnud tõepoolest ka hankekultuuri.”

Making Spend Matter peamised soovitused teistele linnadele:

  • Hankekulu analüüsi metoodika koostamine;
  • Ankurinstitutsioonide vaheliste sidemete loomine ja arendamine;
  • Uus lähenemine, kuidas kohalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku muutust läbi hankeprotsessi mõjutada.

Mis on Making Spend Matter võrgustiku laiem eesmärk?

Avalike hankeprotsesside muutmine ei ole kerge. Avalik sektor peab õigustatult järgima riigi ja Euroopa taseme seadusandlust, langetama maksumuse ja kvaliteedipõhiseid otsuseid ning tagama seejuures hea konkurentsi hankeprotsessides. Ometi on hankeprotsesside parema kujundamisega võimalik välja arendada mehhanismid ja hoovad, mis suunavad laiemaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkondlikke trende.

Lisaks Prestonile on uue võrgustiku kaudu linnad ka mujal Euroopas hakanud hankeprotsesse ümber kujundama. Reay sõnul on kõigis osalevates linnades oluline saavutada järgnev:

  • “Hankepraktika muutmiseks peab linnal olema tugev andmestik – linn peab mõistma oma lähtepositsiooni.”
  • “Tuleb tagada, et hankeprotsessi muutmine põhineb laiemal arengukaval – muutus peab olema seoses laiema poliitilise eesmärgiga, mille suunas linn liigub.”
  • Hankeprotsessi muutmine nõuab väga suuri muudatusi nii hankekultuuris kui ka -käitumises. Tuleb olla realistlik – muutused võtavad aega – Preston on sellega tegelenud juba üle viie aasta.”

Making Spend Matter URBACT võrgustiku eksperdina loodan, et meie kuus partnerlinna õpivad Prestoni heast praktikast, kohandavad seda oma linnale ning kujundavad seeläbi pikemas perspektiivis muutust kogu Euroopas.

Autor: Matthew Jackson 23. oktoober 2018

Originaalartikkel: http://urbact.eu/making-spend-matter