Linnade elurikkus
Lisaks inimeste elupaigale toetavad linnad ka mitmesuguseid elusorganisme ja ökosüsteeme. Elurikkuse vähenemise ennetamine käib käsikäes kliimaneutraalsete ja vastupidavate linnade planeerimisega. Järgnevad linnad on tõestanud, et looduspõhised lahendused võivad olla kulutõhusad, vajada vähe hooldust ning pälvida elanike tugeva toetuse.
Limerickis on vähekasutatud äärelinna rohealadest saanud kogukonna juhitud kestlikkuse laborid. Projekti „Kestlikud (ääre)linna rohealad” raames on linn teinud koostööd kohalike elanikega, et kaasdisainida ja -hallata vähese tihedusega elurajoonide rohealad.
Algatus on andnud jõu kogukonna keskkonnasaadikute võrgustikule, kes juhivad tegevusi: otsivad välja kohad parendamiseks ning viivad ellu taasloodustamist, puude istutamist, tolmeldajate aedu ja elurikkuse tsoone.
Projekt „Metslillede linnad” edendab linnade elurikkust ja vähese hooldusvajadusega rohealade loomist, tuues linna tagasi kohalikud metslilled.
Algselt oli see mõeldud kulusid säästva alternatiivina tavapärasele niitmisele. Alguses suhtuti sellesse kahtlustavalt ja kardeti, et „sassis” või korrastamata murualad ei sobi avalikku ruumi. Ometi võitis praktika kogukonna toetuse nutika teavituskampaania abil, mis muutis arusaamu „hooldamata” rohumaadest hädavajalike elupaikadena.
See lahendus aitas linnal vähendada heitkoguseid ja hoida kokku kuni 20% hoolduskuludest, edendades samal ajal tolmeldajaid, suurendades teadlikkust ja pakkudes haridusvõimalusi. Koolid ja elanikud kaasati seemnete kogumisse ja istutamisse, muutes passiivsed alad aktiivseteks õpikeskkondadeks.
MIDA SAAB SINU LINN SIIT KAASA VÕTTA?
Mõlema näite ühine joon on kohalike elanike kaasamine rohealade kaasdisaini ja hooldusesse. Tulemuseks on korratav raamistik, mis võimaldab alt-üles lähenemisega looduspõhiseid lahendusi äärelinna ja linnaservade kontekstis.
Lisaks võib üleminek metslillede niitudele – nagu Veszprémi puhul – olla odav, kuid suure mõjuga viis linnade elurikkuse suurendamiseks ning elanike arusaamade muutmiseks.
Metsa nägemine puude taga
Paljudes linnades leidub rohealade ja metsaga piirkondi – kuid alles hiljuti hakati uurima nende panust kliimasse, tervisesse ja heaolusse. Järgnevad praktikad kasutavad uuenduslikke metsamajanduse ja ökosüsteemi tööriistu ning teenuseid linnametsade kaitsmiseks, rõhutades nende olulist rolli tervemate ja kestlikumate linnade loomisel.
Linna Urban Forest Optimisation (linnametsade optimeerimise) praktika kasutab kaardistamise tööriistu ja digiplatvorme, et hinnata metsapiirkondade pakutavaid teenuseid (nt süsiniku sidumine, varjutus, õhukvaliteet, puhkevõimalused). See andmestik toetab paremate hooldusstrateegiate ja investeerimisotsuste tegemist.
Perugia on välja töötanud linnametsade haldusplaanid, kaasates aktiivselt kodanikke erinevate puude istutamisse ja koos linnaplaneerijatega rohealade ning loodusruumide haldamisse.
Töötubade ja kohalike teavitustegevuste kaudu õpivad elanikud, kuidas metsad toetavad kliimakindlust ning saavad võimaluse kujundada oma linna tulevikku. Linn on koostanud ka juhised teistele omavalitsustele, kes soovivad sama teed käia.
Projekti City Forest kaudu asus Celje muutma oma vähekasutatud linnametsa aktiivseks kogukonna ressursiks. Rajatiste, viidastuse ja puhkealade uuendamisega – ning kaasates koole ja vabaühendusi – muutis linn metsa vaba aja, hariduse ja heaolu kohaks.
Kõige märkimisväärsem on kaasjuhtimise mudel: kodanikud ja omavalitsuse esindajad jagavad vastutust programmi ja hoolduse eest. See näitab, et linnakeskusele lähedal asuvatest metsadest võivad saada rohevõrgustike keskne osa.
#5 – Cluji metropiilpiirkond (Rumeenia)
Projekt Mainstreaming ecosystem services and biodiversity (ökosüsteemiteenuste ja elurikkuse lõimimine) tugevdab kohalike ja piirkondlike planeerijate võimekust integreerida ökosüsteemiteenused ja elurikkuse näitajad maakasutuspoliitikasse.
Koolituste, stsenaariumitöötubade ja planeerimisjuhiste kaudu aitab algatus ökoloogilise mõtlemise juurutamisel planeeringutes ja investeerimisotsustes. Oluline on metropoolne mõõde: projekt hõlmab mitmeid omavalitsusi, ühtlustades nende arengusuundi ühiste keskkonnaeesmärkide ümber.
Regioon katsetab ka rohekaarte, linnapuude strateegiaid ning kaasavaid haljastusalgatusi.
MIDA SAAB SINU LINN SIIT KAASA VÕTTA?
Linnametsade ümbermõtestamine sotsiaalsete ruumidena toetab kaasavat valitsemist ja tugevdab kogukonna ning looduse vahelisi suhteid. Ülaltoodud näidete põhjal suudavad linnad, mis kasutavad digitaalseid tööriistu, kaasavat planeerimist ja hariduslikke algatusi, avada oma looduskapitali täit potentsiaali.
Sellised juhised nagu Perugia ja Cluji koostatud, aitavad teistel linnadel alustada linnametsandusega ja rakendada tõhusaid looduspõhiseid lahendusi.
Looduslik taristu
Metsasid – nagu ka märgalasid või luiteid – peetakse looduslikuks taristuks, kuna need toimivad looduslikult esinevate üleujutuste ohjamise, veefiltreerimise või muude kaitsesüsteemidena. Alltoodud näited näitavad vajadust teadmiste ja võimekuse suurendamise järele, et tagada tõhusad looduspõhised lahendused, mis on kooskõlas kohalike poliitikate ja juhtimissüsteemidega.
Projekti Biodiverse ComplexCity kaudu on linn välja töötanud mitmekihilise indikaatorisüsteemi, et hinnata erinevate linnaalade rohelust ja looduspõhist potentsiaali. See tööriist – loodud koostöös teadlaste, planeerijate ja kodanikuühiskonnaga – toetab maakasutusotsuste tegemist, suunab linnaplaneerimist ning aitab määrata haljastusinvesteeringuid kogu linnas.
Budapest põimib elurikkuse igasse linnaruumi arenduse etappi. Lähenemine seob ökosüsteemiteadmised ruumilise planeerimisega ja toetab mitmeotstarbelise rohevõrgustiku loomist, mis teenib nii inimesi kui ka loodust.
Mis juhtub siis, kui looduslik taristu muutub vananenuks? Ormožis on endistest reoveepuhastusbasseinidest saanud elurikkuse oaas. Algatuse Transforming wastewater basins into a biodiversity hotspot (reoveebasseinide muutmine elurikkuse keskuseks) raames rajati ökologilise taastamise ja hoolika planeerimise abil looduskaitseala, kus nüüd elab üle 200 linnuliigi. Projekt jõudis 2020. aastal ka EL-i Natura 2000 kaitsealade auhindade finalistide hulka.
Praktika hõlmab ka loodushariduskeskust, vaateplatvorme ja matkaradasid – suurendades keskkonnateadlikkust ja ökoturismi. Oluline on, et kohalik kogukond oli protsessi kaasatud algusest peale – see lõi töökohti ja tõstis kodanikuhäälestatust. Tegu on mõjuva näitega sellest, kuidas tööstuslikud jäänukalad saab muuta taastavateks rohealadeks.
Kõrgel Valencia mägedes on see väikelinn võtnud kasutusele tervikliku Säästva Arengu tegevuskava, mis tugineb kohalikule loodusmaastikule. Plaan hõlmab vee, jäätmete, energia, toidu ja liikumise valdkondi ning integreerib looduspõhiseid põhimõtteid ja ringmajandusmudeleid kogu kohaliku juhtimise ulatuses.
Hoolimata oma väiksusest näitab Gátova, kuidas integreeritud planeerimine ja kodanike kaasamine võivad muuta keskkonnaeesmärgid konkreetseteks tegudeks. Linn edendab taastavat põllumajandust, päikeseenergia ühistuid ja kestlikku turismi – samal ajal säilitades piirkonna rikkalikku elurikkust.
MIDA SAAB SINU LINN SIIT KAASA VÕTTA?
Endiste tööstusalade ümberkujundamine elurikkuse keskusteks toob kaasa nii keskkonna kui ka majandusliku taastumise (nt turism, ringmajandus). Nagu näitab Gátova, saavad ka väikelinnad kaasata kohalikke ökosüsteeme pikaajalistesse ja terviklikesse säästlikkuse plaanidesse, et suurendada linnade vastupanuvõimet.
Lisaks võimaldab elurikkuse indikaatorite kasutamine linnaplaneerimises andmepõhiseid haljastusstrateegiaid, mis toimivad üle eri osakondade. Ökosüsteemiteenuste digitaalne kaardistamine aitab linnadel optimeerida metsaressursse kliimakindluse ja rahvatervise edendamiseks.
Looduspõhine, linnakeskne
URBACT valis ülaltoodud kaheksa head praktikat välja, kuna need on tõhusad ja kergesti ülevõetavad: alates äärelinna parkidest kuni piirkondlike metsadeni, endistest tööstuslikest märgaladest kuni mägikülade lahendusteni. Need näitavad, et ökosüsteemimõtlemise lõimimine linnaplaneerimisse aitab kooskõlastada looduse, poliitika ja arengueesmärgid.
Sellisel moel saab looduslik taristu toetada mitmeid linnalisi eesmärke: kehalist aktiivsust, vaimset tervist, kliimakohanemist ja keskkonnaharidust.
Soovid rohkem teada URBACTi looduspõhiste lahenduste lähenemisest?
Looduspõhised lahendused on URBACTi programmi üks põhivaldkondi. Hoia silm peal Knowledge Hub’il – uusi materjale ja sisu lisandub 2025. aasta lõpuni.
Soovid edasi lugeda elurikkusest ja looduspõhistest lahendustest?
Tutvu URBACTi uuringuga, mis selgitab, kuidas linnade elurikkuse mõistmine ja looduspõhiste lahenduste planeerimine aitab avada nende rohealade täit potentsiaali.