Sidusrühmade ühendamine võitluses ebakvaliteetse eluaseme vastu
Proaktiivne ja kõiki sidusrühmi kaasav lähenemine on võtmetähtsusega elutingimuste parandamisel piirkondades, kus eluruumid on amortiseerunud, ebatervislikud või ebaturvalised. Järgnevad kolm näidet toovad esile, kuidas erinevad osapooled – alates eraomanikest kuni kohtuasutusteni – on ühendanud jõud, et võidelda ebakvaliteetse eluaseme vastu, edendades samal ajal kaasatust ja keskkonnasäästlikkust.
#1 – Clichy-sous-Bois, Grigny, Mantes-la-Jolie ja Villepinte (Prantsusmaa)
Selles neljas Pariisi eeslinnas rakendatav eramajade renoveerimise raamistik keskendub korterelamutele, mis seisavad silmitsi rahaliste ja tehniliste raskustega, kehvade elamistingimuste ning halvenenud avaliku ruumiga.
Algatust juhib Etablissement public foncier d'Île-de-France (EPFIF) ning see on osa kohalikust eramajade renoveerimise programmist (ORCOD-IN). Programmi tegevused ulatuvad kiireloomulistest sekkumistest kuni pikaajaliste ümberkorraldusteni, sh:
Kõige kehvemas seisus korterelamute lammutamine või nende ümberehitamine sotsiaalelamuteks; avalike hoonete renoveerimine ja rohealade loomine.
Majandusliku ja kaubandusliku elukeskkonna mitmekesistamine ja tugevdamine.
Metoodiline ja rahaline tugi korteriühistutele, et lahendada finantsprobleeme ja tõsta hoonete energiatõhusust.
Sotsiaalne tugi omanikele, et aidata neil võlgade ja haldusprobleemidega toime tulla; vajadusel toetatud ümberasustamine sotsiaalelamutesse.
Partnerluspõhine juhtimine toimub tehniliste ja juhtkomiteede kaudu, kus osalevad mitmed sidusrühmad: eraomanikud, korteriühistute esindajad, kohalike ettevõtete omanikud, riigiasutused, sotsiaaleluaseme pakkujad, õiguskaitseasutused, linnavolikogud, linnapiirkonnad ja piirkondlikud omavalitsused.
#2 – Schaerbeek (Belgia)
Brüsseli linnaosa Schaerbeeki eluaseme uurimise süsteem (ILHO) ühendab erinevaid partnereid, et võidelda ebaturvaliste elamistingimuste ja üürnike ärakasutamise vastu, parandades samal ajal nende elukvaliteeti. Üheksa aastaga on algatusest kasu saanud üle 1 000 majapidamise 137 hoones.
ILHO koordineerib Brüsseli linnaplaneerimis- ja rahvastikuosakond ning süsteem tugineb mitmest allikast pärit andmetele – sealhulgas politsei, linnaplaneerimise ja maksuameti infole. Osakondadeülese koostöö raames annab politsei linnaplaneerijatele teavet üürnike arvu ja eluruumide seisukorra kohta, samas kui rahvastikuosakond jagab infot loata eluasemete registreerimise kohta.
Tänu sellele on ILHO suutnud tuvastada eluruume, mis kannatavad halva ventilatsiooni, liigse niiskuse ja muude oluliste tervise- ja ohutusprobleemide all. Ametnikud külastavad prioriteetseid elamuid koostöös linnaplaneerimisosakonna, politsei ja vajaduse korral teiste ametkondadega, võimaldades prokuratuuril algatada kriminaalmenetlusi probleemsete üürileandjate vastu. Samal ajal pakub ILHO tuge nii omanikele hoonete renoveerimisel kui ka üürnikele sotsiaalsete ja õiguslike probleemide lahendamisel.
Schaerbeeki mudel on inspireerinud ka teisi Brüsseli linnaosasid, sealhulgas Ixellest ja Anderlechti, mis on juurutanud oma versiooni „Väärikuse süsteemi“ (Dignity system) näol.
#3 – Garges-lès-Gonesse (Prantsusmaa)
Garges-lès-Gonesse’is rakendatav eluasemete järelevalvevahend keskendub kehvas seisus korteriühistute majade olukorra jälgimisele ja parandamisele. Tegemist on riiklikult soovitatud tööriistaga, mille abil jälgitakse elamukompleksides toimuvaid negatiivseid arenguid, tuvastatakse sekkumisvajadused ja pakutakse probleemsetele korteriühistutele kohandatud lahendusi.
Vahendi abil hinnati 4 800 eluruumi olukorda 64 korteriühistus, millest 41 puhul oli maksuvõlgade tase üle 55%. Rakendatud meetmed hõlmasid kaitseplaane, spetsiaalset sekkumiskava ja ulatuslikke energiatõhusust suurendavaid renoveerimistöid, mis tõid kaasa keskmiselt 45% energiavõidu.
Omanikud kaasatakse kogu protsessi vältel, samas kui strateegilised partnerlussuhted võimaldavad kaasata rahastust nii renoveerimiseks kui ka linnaarenduseks. Kohalik omavalitsus ja prefektuur teevad tihedat koostööd – näiteks andis prefekt välja halduskorralduse, mis võimaldas rakendada sanktsioone rahvatervise seadustiku rikkumise eest. Aastatel 2021–2023 määrati ebakvaliteetsete eluruumide tõttu üle 100 000 euro ulatuses trahve.
Innovatiivsed mudelid, mis annavad elanikele ja omanikele rohkem võimalusi
Allpool toodud headest praktikatest nähtub, et linnadel tasub vahel mõelda kastist välja. Uuenduslike ja jätkusuutlike lähenemiste kaudu parandavad linnad juurdepääsu taskukohasele eluasemele, elavdavad välisruume, vähendavad kliimamõju ning soodustavad kogukonna arengut, kaasatust ja mitmekesisust.
#4 – Trnava (Slovakkia)
Avaliku ruumi taaselustamise projekt uuendas ühe Trnava elamurajooni avalikku ruumi ideekonkursi ja mitme konsultatsioonivooru kaudu toimunud ulatusliku kaasamisprotsessi tulemusel. Projekti raames loodi uus roheline ja sinine infrastruktuur, mille eesmärk oli suurendada ökoloogilist stabiilsust ning pakkuda ruumi kaasavatele tegevustele, nagu kogukonnaaed, treening- ja mänguväljakud kõikidele vanuserühmadele ning avalikult ligipääsetav koolihoov.
Turvalisuse suurendamiseks paigaldati uus valgustus, rajati kõnniteed ning loodi tõhusamad sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Istutati kümneid puid ning loodi alasid, mis vajavad vähe hooldust – sealhulgas niidud tolmeldajatele. Lisaks rajati oja ja bioaktiivne tiik.
Varem oli tegemist avatud alaga, kus leidus vaid väheseid mugavusi, palju hooletusse jäetud radu ja ebaturvalist linnamööblit. Tänaseks on sellest saanud bioloogiliselt mitmekesine ja populaarne kohtumispaik ning elanike heaolu allikas.
Sellest ajast saadik on see mudel aidanud taaselustada linnaruumi erinevates Trnava piirkondades, tuginedes kolmele põhialusele: avatud projektikonkurss, kaasamisprotsess ja vastavus ELi peamistele tegevuskavadele.
#5 – Göteborg (Rootsi)
Tark disain turvalisuse suurendamiseks ja „linn kõigile“
Göteborgis rakendatakse kohapõhist koostööd, et parandada turvatunnet ja võimaldada keeruliste terviseseisunditega inimeste majutamist tavalistes elamupiirkondades.
Praktika töötati välja vastusena kallitele ja jätkusuutmatutele strateegiatele, mis tõrjuvad sotsiaalselt haavatavaid rühmi linnade äärealadele vaenuliku arhitektuuri, liigse politseitöö ja ülereguleerimise kaudu. Lähenemine arvestab otseselt haavatavate inimeste vaatenurka linnaarengu ja ohutuse teemade käsitlemisel.
Praktika koosneb kolmest põhiosast:
Kohapõhine koostöömudel toetatud elamispindade ümber, mis käsitleb sotsiaalselt haavatavate inimeste vajadusi võrdselt ülejäänud elanikkonna vajadustega;
Toetatud eluasemete funktsionaalne programm, mis aitab linnal tagada sobivaid eluruume sotsiaalselt haavatavatele elanikele tulevikus;
Linnaarendusprotsessi hindamine, millega katsetatakse häid linnapoliitilisi praktikaid haavatavate rühmade kaasamiseks linna planeerimisse.
#6 – Viin (Austria)
Kinnisvaraarendajate konkurss innovaatiliste ja taskukohaste eluasemete loomiseks
Viinis tagab kinnisvaraarendajate konkurss innovatiivsete, jätkusuutlike, sotsiaalselt kaasavate ja taskukohaste elamute rajamise. Wohnfonds_wien — subsideeritud elamuehituse ja linnauuenduse fond — kutsub nii mittetulunduslikke kui ka ärilisi arendajaid esitama projektiettepanekuid koostöös vabalt valitud arhitektidega.
Uute sotsiaalkorterite ehitamise taotlusi hindab mitme valdkonna ekspertidest koosnev žürii, kes teeb rahastamisotsuseid nelja põhikategooria kvaliteedikriteeriumite alusel:
Majanduslikkus: Põhikulud, ehituse kogumaksumus, kasutuskulud ja lepingutingimused.
Sotsiaalne jätkusuutlikkus: Igapäevaeluks sobivus, kulude vähendamine planeerimise kaudu, kogukonnaelu toetamine, paindlikkus vastavalt elanike muutuvatele vajadustele.
Arhitektuur: Hoone ja korterite struktuur ning funktsionaalsus.
Ökoloogia: Kliimasõbralik ja ressursitõhus ehitus, tervislik ja keskkonnasõbralik elukeskkond ning rohelised välisruumid.
Milline on kasu teie linnale?
Kõik selles jaotises esitatud praktikad toovad esile uuendusliku ja osalusel põhineva linnaplaneerimise väärtuse, aidates parandada eluasemete taskukohasust, jätkusuutlikkust ja kaasatust.
Linnad üle kogu Euroopa Liidu saavad neid lahendusi kohandada vastavalt oma kohalikele vajadustele, andes elanikele ja kinnisvaraomanikele võimaluse panustada elukvaliteedi tõstmisse ning elujõuliste ja dünaamiliste kogukondade kujundamisse.
Linnad ühendavad jõud Euroopa eluasemekriisiga tegelemiseks
Käesolevas jaotises tutvustatud näited demonstreerivad linnade võimekust aidata tagada kõigile taskukohane, turvaline ja kestlik eluaseme kättesaadavus.
Tutvu ka teiste URBACTi heade praktikatega, mis on edukalt rakendatud erinevate linnaprobleemide lahendamisel — näiteks kliimameetmete, energiatõhususe, liikuvuse või sotsiaalse kaasatuse valdkonnas.
Kas ka teie linnavalitsus on valmis liituma ELi linnade võrgustikuga, kes rakendavad mõnda URBACTi 116 uuest heast linnapoliitilisest praktikast?
Vaata lähemalt URBACTi uut üleskutset ülekandevõrgustike loomiseks — taotlusperiood kestab 1. aprillist kuni 30. juunini 2025.