Oma 2026. aasta ülemaailmse veepäeva avalduses rõhutas Euroopa Komisjoni keskkonna, veekindluse ja konkurentsivõimelise ringmajanduse volinik Jessika Roswall vee vastupidavuse tähtsust. „Kaasav otsustusprotsess, koostöö ja mitmepoolne tegutsemine on tõhusa reageerimise võtmeks.“
Linnad üle Euroopa Liidu kogevad üha ebaregulaarsemat sademete jaotust: ilmastiku äärmused toovad kaasa nii tugevamaid vihmasadusid kui ka pikemaid kuivaperioode, mis kahandavad veevarusid. See seab kohalikele omavalitsustele kiireloomulised väljakutsed elanike heaolu planeerimisel ja kaitsmisel.
Järgnevad linnad kasutavad looduslähedasi veemajanduslahendusi, et suurendada linnade vastupidavust. Kõik viis kuuluvad 2024. aastal välja valitud 116 URBACTi hea linnapoliitilise praktika hulka tänu oma kaasavatele ja integreeritud lähenemistele, positiivsele kohalikule mõjule ning ülekantavusele teistesse ELi linnadesse.
1.Kieli piirkond (Saksamaa)
Läänemere rannikul paiknev Kieli piirkond, kus on tihedalt asustatud linnalised ja maapiirkonnad, kaks fjordi ning üks maailma tihedama liiklusega laevakanaleid, on eriti haavatav kliima ebaregulaarsuse suhtes – alates kiiretest rannikul üleujutustest kuni kõikuvate põhjaveetasemeteni.
Sellele vastuseks kasutab Kieli nutika veemõõtmise projekt anduritehnoloogiat veetaseme jälgimiseks ja äärmuslike ilmastikunähtuste prognoosimiseks. Kahe aasta jooksul koguti riikliku algatuse „Smart Cities made in Germany“ toel üle 2000 ettepaneku kodanikelt, ametnikelt, poliitikutelt ja piirkondlikelt sidusrühmadelt. Toimusid ka töötoad ja interdistsiplinaarne ekspertfoorum, mille tulemusel loodi piirkondlik andmetaristu.
Pilootprojektides varustati tuletõrjetiigid ja vihmavee kogumisbasseinid andurite ja juhtpaneeliga. Määrati kriitilised piirväärtused, mille ületamisel saadetakse vastutavatele asutustele automaatne teade. Ilmamudelite sidumine anduriandmetega aitab paremini ennustada tugevaid sademeid ning toetab näiteks „käsnlinnade“ planeerimist.
Peamised õppetunnid:
- Kombineeri reaalajas veeseire selgete häirepiiridega
- Kaasa veetaristu osapooled juba algusest
- Seo lahendus laiemasse nutika linna strateegiasse
2.Püspökszilágy (Ungari)
Maapiirkonna kogukond muutis oma üleujutusala märgalaks, kasutades väikemahulisi looduslikke veesäilitamise meetmeid. See stabiliseeris põhjaveetaset, vähendas veepuuduse riski, suurendas elurikkust ja peatas kahjulikud äkilised üleujutused.
Eksperdid selgitasid sidusrühmadele vee äravoolumudeleid ning koos otsustati, milliseid lahendusi rakendada. Loodi veekogumisala platvorm, mis koordineerib tegevusi üheksa omavalitsuse vahel.
Alates 2017. aastast on üleujutuskahjud täielikult kadunud. Põhjavee kõikumine vähenes varasema 3–4 meetri asemel vaid 15 sentimeetrini. 2022. aasta põua ajal ei kuivanud kohalik oja üldse ära.
Peamised õppetunnid:
- Ka väikesed sekkumised võivad olla väga tõhusad
- Valgalapõhine planeerimine vähendab üleujutusi
- Koostöö eri osapoolte vahel on hädavajalik
3.Borgomanero (Itaalia)
Pärast aastakümneid kestnud tööstusreostust puhastati 1987. aastal Orta järv keemilise neutraliseerimisega – see on tänaseni rahvusvaheline näidisjuhtum.
Hiljem loodi 133 osapoolega vabatahtlik järveleping, mis keskendub reostuse vähendamisele, ökosüsteemi kaitsele ja keskkonnaharidusele. Protsess oli tugevalt kaasav ning hõlmas kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid ja kogukondi.
Peamised õppetunnid:
- Ehita varakult lai koostöövõrgustik
- Kaasa tehniline ja teaduslik tugi
- Määra selgelt valgalad ja probleemid
4.Haag (Holland)
Veekogude ja randade prügistumine on püsiv probleem. Haag leidis lahenduse kaasava lähenemise kaudu.
Näiteks said inimesed rannaprügi kogumise eest osaleda töötubades või vahetada prügi kohvi vastu. Osalejate arv kasvas 600-lt (2016) ligi 2700-ni (2023), kogudes tuhandeid kilosid prügi.
Lisati ka kanaliprojektid, kus inimesed said aerulauaga tasuta sõita, kui nad samal ajal prügi korjasid.
Peamised õppetunnid:
- Lihtsad tegevused võivad kaasata palju inimesi
- Vajalik on tugev kommunikatsioon
- Oluline on poliitiline ja organisatsiooniline tugi
5.Águeda (Portugal)
See jõgede taastamise projekt ühendab keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsed eesmärgid. Taastati üle 50 km jõe- ja kaldakooslusi ning parandati üleujutuskindlust.
Tegevused hõlmasid:
- rändekalade liikumist takistavate tõkete eemaldamist
- kalapääsude rajamist
- invasiivsete liikide eemaldamist
- kohalike taimeliikide istutamist
Projekt kaasas üle 7600 inimese ning parandas ka piirkonna majanduslikku potentsiaali, näiteks kohalike kalaliikide väärtuse tõstmise kaudu.
Peamised õppetunnid:
- Ökosüsteemide taastamine ja majandus saavad käia käsikäes
- Kogukonna kaasamine on võtmetähtsusega
- Lahendused on ülekantavad ka teistesse piirkondadesse
Veeallikate taastamine ja hoidmine
Need viis näidet näitavad, kuidas linnad saavad leida lahendusi – ja isegi võimalusi – loodusega koostööd tehes.
Peamised järeldused:
- Väikesemahulised looduslikud meetmed aitavad tõhusalt kliimamuutustega kohaneda
- Veeseire peab olema osa laiemast nutika linna strateegiast
- Kaasamine ja koosloomine tugevdavad kogukondi
- Vee taastamine võib toetada ka kohalikku majandust
Kas otsid rohkem inspiratsiooni, kuidas siduda oma linn loodusega ja suurendada vastupidavust? Tutvu URBACTi looduslahenduste teadmuskeskuse ja heade praktikate andmebaasiga.