Kultuuri elavdamine ja taaselustamine
Linnapiirkonnad seisavad silmitsi deindustrialiseerimise, rahvastiku vähenemise ja ruumilise ebavõrdsuse väljakutsetega. Üha sagedamini kasutatakse kultuurialgatusi, et elavdada ja ümber mõtestada alakasutatud ruume. Allpool on toodud kaks näidet linnadest, mis on muutnud ajaloolised infrastruktuurid – trammidepoo ja iidsed kindlused – kultuurisümboliteks, mis toetavad nii kohalikke kogukondi kui ka laiemat linnaarengut.
1 – Wrocław (PL)
Kasutusest välja jäänud trammidepoo on saanud uue elu Czasoprzestrzeni nime all dünaamilise kultuurikeskusena, mis toob kokku tudengid, kunstnikud, vabaühendused ja kohalikud kogukonnad. Linnavalitsusele kuuluv ruum võõrustab mitmesuguseid sündmusi alates muusikafestivalidest ja kunstinäitustest kuni hariduslike töötubade ja humanitaartegevusteni. Tööstuslikust pärandist on saanud paik, mis meelitab igal aastal ligi üle 68 000 külastaja ning toetab erinevate algatuste kaudu noorte talentide esiletõusu.
2 – Šibenik (HR)
Algatus Tvrdava Kulture Šibenik haldab viit taastatud paika, sealhulgas linna kolme ajaloolist kindlust, kasutades neid aastaringselt kultuurisündmuste toimumispaikadena. Selle avaliku asutuse juhtimisel toimub paikades igal aastal üle 550 ürituse, mis toovad kohale enam kui 250 000 külastajat ja annavad hoogu kohalikule loomesektorile.
Šibeniku eristab teistest mitte ainult ümberkujundamise mastaap, vaid ka selle valitsemismudeli kestlikkus. Osalusjuhtimise, kohalike partnerluste ning haridusele ja innovatsioonile keskendumise kaudu on linn muutnud oma pärandi elavaks ressursiks, mille eesmärk on parandada elukvaliteeti, pikendada turismihooaega ja luua töökohti.
Kaasaegne õppetund linnadele
Kultuurist kantud elavdamine ei nõua alati uue infrastruktuuri rajamist. Mõnikord on see hoopis olemasoleva ümbermõtestamine. Olgu selleks vana depoo või keskaegne kindlus – kasutusest välja jäänud paigad võivad muutuda linnaelu mootoriks. Eelnevad näited annavad edasi, kuidas kultuuri käsitlemine infrastruktuurina koos kaasava programmiloome ja kestliku valitsemisega võib avada majanduslikku potentsiaali, tugevdada kogukondlikku uhkustunnet ja edendada sotsiaalset sidusust.
Kultuur heaolu, noorte ja kuuluvustunde jaoks
Lisaks meelelahutusele ja esteetikale on kultuuriline osalus tihedalt seotud heaolu, hariduse ja kodanikuaktiivsusega. Linnad nagu Cartagena ja Alessandria kujundavad kultuuriprogramme, mis asetavad vähem kaasatud kogukondi linnaarengu keskmesse. Need algatused ei paku mitte ainult juurdepääsu kultuurile, vaid muudavad kultuuri ka vahendiks kuuluvustunde, õppimise ja muutuste loomiseks.
3 – Cartagena (ES)
Cartagenas on teismelised ja noored täiskasvanud kultuuriprogrammi tegevuste keskmes. Üle 7 000 12–30-aastase noore saavad iga-aastase Mandarache kirjandusauhindade ürituse žürii liikmeteks: nad loevad valitud raamatuid, arutlevad nende väärtuse üle ja hääletavad oma lemmikute poolt. Linnas, mida iseloomustavad territoriaalsed erinevused, on Mandarache seega saanud ühtsust loovaks elemendiks.
See noorte juhtimisel põhinev mudel on loonud maailma suurima kirjandusžürii, kus on alates 2005. aastast osalenud üle 85 000 inimese. Lisaks kirjaoskuse arendamisele soodustab algatus eneseväljendust, kriitilist mõtlemist ja oma hääle kuuldavaks tegemist. Töötubade, avalike debattide, kohtumiste autoritega ning isegi rahvusvaheliste spin-offide (Tšiilis ja Colombias) kaudu muudetakse lugemine aastast aastasse sotsiaalseks ja kodanikke ühendavaks tegevuseks.
4 – Alessandria (IT)
Seistes silmitsi rahvaarvu vähenemise, majanduslanguse ja avaliku teatri puudumisega, loodi algatus Theatre for All ehk kogukonnapõhine teater, et taasühendada elanikud ja kultuur. Koostöös kohalike partneritega luuakse iga-aastane programm, mis pakub peredele ja koolidele madala hinnaga etendusi, teatrikursusi õpilastele ning töövõimalusi kohalikele kunstnikele ja tehnikutele.
See põlvkondi ühendav lähenemine aktiveerib mitte ainult kultuurilist osalust, vaid ka haridus- ja majanduselu. Kaasates koole, ülikoole, eakate ühinguid ja kultuuriorganisatsioone, on projekt loonud aluse – ja pühendunud publiku – tulevase avaliku teatri avamiseks.
Õppetund linnadele
Kultuur saab tõeliselt muutvaks jõuks, kui see sünnib koostöös kogukondadega. Need praktikad näitavad, et investeerimine inimestesse – eriti noortesse, peredesse ja neisse, kes on traditsioonilistest kultuuriringkondadest eemal – on hädavajalik heaolu ja sotsiaalse sidususe edendamiseks. Olgu selleks kirjandus või kogukonnapõhine teater, kultuur võib pakkuda elanikele mitte ainult juurdepääsu, vaid ka hääle, rolli ja tugevama sideme linnaga.
Uued lähenemised juhtimisele, keelele ja osalusele
Kultuur puudutab ka seda, kuidas linnades otsuseid tehakse, kes saavad osaleda ning millised mudelid toetavad kultuurisektorit. Linnad nagu Murcia ja Dublin tegelevad juhtimise ja poliitika muutmise teemaga, luues läbipaistvamaid, kaasavamaid ja kohanemisvõimelisemaid kultuuriökosüsteeme.
5 – Murcia (ES)
Algatuse Cultural Reactives kaudu on Murcia radikaalselt uuendanud oma lähenemist kultuuripoliitikale. Selle asemel, et parandada vana süsteemi, lõi linn täiesti uue raamistiku, mis põhineb läbipaistvatel avatud taotlustel, tootmispõhisel rahastamisel, detsentraliseeritud programmide korraldamisel ning otsesel toetusel kunstiloomingule. Eriti oluline on, et see mudel seab prioriteediks äärelinna ja vähem teenindatud linnaosad, suunates kultuurialgatused väljapoole kesklinna. Murcias kaasatakse kunstnikke linnaruumi arendamisse, integreerides kultuurilisi elemente munitsipaalkeskkondadesse ning koordineerides kunstiprojekte linnateemadel, näiteks jõe taaselustamine või valgusinstallatsioonid linna lõunaosas.
6 – Dublin (IE)
Algatus Gaeilge365 on muutmas seda, kuidas vähemuskeeli linnakeskkonnas toetatakse. Selle asemel, et keskenduda tõlkimisele või sümboolsele kasutusele, püütakse Dublinis iiri keelt integreerida igapäevaellu – alates tänavafestivalidest ja noorte projektidest kuni avalike teenuste ja jaekaubanduseni. Lähenemine põhineb käitumisteadusel, sotsiolingvistikal ja kogukonna kaasamisel projektidesse, luues vaid ühe aastaga üle 10 000 uue võimaluse iiri keele kasutamiseks avalikes ruumides. See hõlmab noorte juhtimist, põlvkondade vahelist õppimist ning jaekaubanduse partnerlusprogrammi, mis seob keelekasutuse kohaliku majanduskasvuga.
Õppetund linnadele
Kultuur õitseb siis, kui seda toetab uuenduslik juhtimisstiil. Olgu selleks rahastamismudelite ümbermõtestamine, uute publikute kaasamine või kultuuriliste õiguste integreerimine avalikku poliitikasse – linnad nagu Murcia ja Dublin tõestavad, et tõeline muutus algab raamide ja otsustusprotsesside ümbermõtestamisest.
Kultuur toimib linnade hüvanguks
Mis ühendab Šibeniki kindlust, noorte juhtimisel toimuvat kirjanduspreemiat Cartagena linnas ja teatri programmi Alessandrias? Kõik need näited peegeldavad, kuidas linnad on seadnud kultuuri oma linna arengu keskmesse. Kultuuripoliitika ei seisne ainult heas programmis, vaid ka juhtimises, identiteedis ja kaasamises. Kultuuri kaasamine võib edendada kohalikku majandust, luua töökohti ja toetada kogukondi.
Otsid rohkem ideid ja inspiratsiooni – tutvu 116 URBACTi parima linnapoliitilise praktika tiitliga pärjatud linnaga. Mõnda neist praktikatest hakatakse peagi üle kandma ka teistesse linnadesse, kui oktoobris kuulutatakse välja hiljuti toimunud ülekandevõrgustike konkursi (Transfer Networks) tulemused.