Üle Euroopa oodatakse linnadelt enamat kui pelgalt taastumist. Neilt oodatakse uuenemist: talentide ligimeelitamist, kohalike ettevõtete toetamist, töökohtade loomist, pärandi kaitsmist, külastajate vastuvõtmist ja elukvaliteedi parandamist.
Selles artiklis tutvustatavad seitse URBACTi head praktikat valiti 2024. aastal tunnustatud 116 URBACTi hea praktika hulgast. Need praktilised, järeleproovitud ja ülekantavad lahendused näitavad, et kohalik majandusareng ei tähenda üksnes investeeringute ligimeelitamist. See tähendab ka oskuste, usalduse, identiteedi, partnerluste ja ühise sihi kujundamist.
Kohaliku majanduse lahenduste uus põlvkond
Aastaid järgiti kohaliku majandusarengu edendamisel tuttavat kontrollnimekirja: meelitada ligi investoreid, rajada taristut, turundada linna ja luua töökohti. Need prioriteedid on endiselt olulised, kuid neist enam ei piisa.
Kuigi igal linnal on oma eripära ja lahendus, toovad järgmised URBACTi head praktikad esile seitse üksteist täiendavat viisi kohaliku majanduse tugevdamiseks. Mõned keskenduvad eelduste loomisele, et talentidel, ettevõtetel ja tööhõivel oleks võimalik areneda. Teised näitavad, kuidas atraktiivsed ja hea elukeskkonnaga paigad võivad saada kasvu käivitajaks. Kolmas lähenemine demonstreerib, kuidas kultuur, pärand ja kohalik identiteet võivad luua uusi majandusvõimalusi. Üheskoos näitavad need, et edukas kohalik areng kujuneb mitme omavahel seotud ja üksteist toetava tee kaudu.
Talentide ja tulevikuettevõtete kasvatamine
1. Fundão (PT)
Linn, mis otsustas, et talendid ei ole ainult suurlinnade pärusmaa
Fundão seisis silmitsi probleemiga, mis on tuttav paljudele hõredalt asustatud Euroopa piirkondadele: rahvastiku vähenemine, majanduslik allakäik ja arusaam, et oskusi nõudvad töökohad kuuluvad mujale. Selle arengusuunaga leppimise asemel kujundas omavalitsus kohalikele oludele tugineva pikaajalise innovatsioonistrateegia.
Alates 2012. aastast on Fundão innovatsiooniplaan ühendanud ettevõtlusinkubatsiooni, digioskuste arendamise, kutsealase ümberõppe, teadus- ja arendustegevuse, investeeringutoetuse ning kogukonna kaasamise. Cova da Beira Living Lab on olnud keskse tähtsusega avalike asutuste, ettevõtete, koolide, ülikoolide ja kodanikuühenduste ühendamisel.
Tulemused on muljetavaldavad: piirkonda on meelitatud 16 IT-ettevõtet, loodud 1000 kvalifitseeritud töökohta, toetatud enam kui 250 erainvesteeringu projekti ning esimest korda aastakümnete jooksul on rändesaldo positiivne. Fundãos elab nüüd üle 70 rahvusest inimesi.
2. Lyon (FR)
Kui majandusareng hakkab mõõtma seda, mis tegelikult loeb
Paljud linnad soovivad rohelisemat, õiglasemat ja vastupanuvõimelisemat majandust. Kui aga edu mõõdetakse üksnes töökohtade, investeeringute ja uute ettevõtete loomise kaudu, võib suurem pilt jääda märkamata. Algatusega „Tööriistad ettevõtete kestlikuks ümberkujundamiseks” on Lyoni metropolipiirkond valinud teistsuguse tee: muuta ettevõtete kohalik mõju nähtavaks ja kasutada seda otsuste tegemisel.
Metropolipiirkond lõi kaks teineteist täiendavat tööriista. Positiivse mõjuga majanduse vaatluskeskus mõõdab, kuidas ettevõtted panustavad avalikesse kestlikkuse eesmärkidesse. Platvorm KELIMPACT aitab ettevõtetel hinnata ja parandada oma majanduslikku, sotsiaalset ning keskkonnamõju.
Rohkem kui 1000 kasutajaga KELIMPACT on juba aidanud Lyoni metropolipiirkonnal oma avalikke teenuseid kohandada. Näiteks kui tööriist näitas, et väikeettevõtted ei vii läbi süsinikujalajälje hindamisi, töötas Lyon välja sihipärase toe, et aidata neil tegutseda.
3. Nyíregyháza (HU)
Tööturuprobleemid vajavad enamat kui eraldiseisvaid projekte
Oskustööjõu nappus, noorte väljaränne, naiste töötamist takistavad asjaolud, haavatavad rühmad ja ettevõtete vajadused ei mahu enamasti ühe asutuse vastutusalasse. Nyíregyházás on lahenduseks loodud ühine juhtimisstruktuur, milles tööturu osapooled saavad probleeme koos mõista ja ühiselt tegutseda.
Hõivefoorum ühendab 38 avaliku ja erasektori sidusrühma, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, haridusasutusi, ettevõtteid, vabaühendusi ning tööturuorganisatsioone. Foorum kohtub regulaarselt, et arutada talentide hoidmist, haavatavate rühmade toetamist, digitaliseerimist ja töö tulevikku.
Aja jooksul on foorum arenenud ülalt alla juhitud võrgustikust koostööpõhisemaks organisatsiooniks. Neli töörühma keskenduvad nüüd tööturu dünaamikale, karjäärinõustamisele, kaasaegsetele koolitusmudelitele ja tööjõu liikuvusele. Aastatel 2017–2023 korraldas partnerlus rohkem kui 120 üritust.
Mida saab teie linn sellest õppida?
Need praktikad näitavad üheskoos, et linnad saavad kasvatada talente ja tulevikuettevõtteid siis, kui strateegia, partnerlused, oskused ja elukvaliteet on omavahel kooskõlas. Väikesed ja maapiirkondade linnad võivad luua tugevaid innovatsiooniökosüsteeme, samal ajal kui suurlinnapiirkondade ametiasutused saavad liikuda ettevõtete toetamiselt nende ümberkujundamise suunas, sidudes konkurentsivõime sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutusega. Kui tööturuga seotud probleemid ulatuvad üle asutuste piiride, võivad ühised struktuurid aidata ühitada oskusi, töökohti ja kaasatust ning pakkuda linnadele koordineeritust, mida nad vajavad enam kui järjekordset eraldiseisvat tööhõiveprojekti.
Paikade kujundamine selliseks, kus inimesed soovivad elada ja mida nad soovivad külastada
4. Baião (PT)
Turism, mis kaitseb paika, millest see sõltub
Turism võib tuua töökohti, tuntust ja tulu, kuid see võib avaldada survet ka maastikele, kogukondadele ja kohalikule identiteedile. Baião algatus „Kestlik turismisihtkoht” esitab olulise küsimuse: kuidas saab turism toetada kohalikku arengut, kahjustamata paika, mida inimesed kogema tulevad?
Baião asetas kestliku turismi oma kohaliku strateegia keskmesse ning sai esimese Portugali omavalitsusena EarthChecki sertifikaadi. See ei olnud pelgalt turundusvõte, vaid sihtkoha kestlikkuse poliitika ja tegevuskavaga toetatud struktureeritud juhtimisprotsess.
Valdkondadeülene rohetiim koordineerib tegevusi, jälgib edusamme ning kaasab kohalikke, omavalitsusteüleseid ja erasektori osalisi. Strateegia hõlmab energia- ja veetõhusust, taastuvenergiat, elurikkuse kaitset, kultuuriprogramme, kohalikke tooteid ja kogukonna kaasamist.
5. Idanha-a-Nova (PT)
Maapiirkonna linn, mis muutis ligimeelitamise kogu linna hõlmavaks strateegiaks
Idanha-a-Nova seisis silmitsi ühe Euroopa keerukaima territoriaalse probleemiga: pikaajalise rahvastikukahanemisega. Viie aastakümne jooksul kaotas omavalitsus ligikaudu 70% oma elanikkonnast.
Idanha taaskäivitamise strateegia loodi selle suundumuse muutmiseks. Strateegia käivitati 2015. aastal osaluspõhise planeerimisprotsessi käigus ning see koosneb neljast programmist ja 26 projektist. Idanha Green Valley ühendab teadmisi ja innovatsiooni maapiirkondades. Idanha Live parandab praeguste ja tulevaste elanike elutingimusi. Idanha Experimenta võimaldab võimalikel uutel elanikel piirkonnaga vahetult tutvuda. Idanha Made In toetab kohalikke tooteid, eelkõige mahetoitu.
Strateegia keskendub sellele, mis teeb paiga elamisväärseks: haridusele, tervishoiule, turvalisusele, inkubatsiooniruumidele, teadustegevusele, teenustele, heaolule ja elukvaliteedile. See ei ole pelgalt kampaania elanike ligimeelitamiseks, vaid püüe muuta maaelu ihaldusväärseks, elujõuliseks ja tulevikku suunatuks.
Mida saab teie linn sellest õppida?
Baião ja Idanha-a-Nova näitavad üheskoos, et paiga atraktiivseks muutmine algab selle juhtimisest ja igapäevasest elust, mitte üksnes turundamisest. Kestlik turism ei ole loosung, vaid juhtimissüsteem, mis aitab kooskõlastada turismi, kliimameetmeid, kohalikku ettevõtlust ja kogukonna heaolu. Elanike ligimeelitamine algab elamisväärsusest, mitte avalikkusest. Seetõttu on need lähenemised eriti asjakohased maapiirkondade turismisihtkohtadele, piirilinnadele ja kahaneva rahvastikuga piirkondadele, kes soovivad muutuda elanike, ettevõtjate, perede ja külastajate jaoks ihaldusväärsemaks ning elujõulisemaks.
Pärandi muutmine tootlikuks ressursiks
6. Onda (ES)
Vanast keraamikatehasest saab uus kogukonna süda
Onda keraamikatraditsioon on osa linna identiteedist. Pärandist saab aga tulevikuressurss vaid siis, kui seda aktiivselt kasutatakse, jagatakse ja uutmoodi mõtestatakse. Just see oli La Campaneta ümberkujundamise lähtekoht projektis „Pärandi uuskasutamine elanike heaks”.
La Campaneta on üks Onda vanimaid säilinud keraamikatehase komplekse. Tossaleti, Monteblanco ja Rajolari linnaosade vahel asuv hoone oli lagunenud. Omavalitsus taastas selle ning kujundas sellest kogukonnale mõeldud kultuuri- ja vabaajakeskuse.
Projektis säilitati kolm mauri põletusahju ja teised traditsioonilise keraamikatootmise elemendid, samal ajal anti hoonele uus elu. Pärast taasavamist on La Campanetas toimunud näitusi, kontserte, töötubasid, kogukonnaüritusi ja kohalikke URBACTi kohtumisi.
7. Fundão (PT)
Kus traditsioon kohtub digitaalse tootmisega
Fundãod on selles loendis juba mainitud ühe teise praktika puhul, kuid linn on püüdnud lahendada ka teist linnalist väljakutset. Traditsioonilisi teadmisi käsitletakse sageli millegi hapra, dekoratiivse või hääbumisele määratuna.
Craft Lab jutustab veenvama loo: käsitöö võib olla innovatsiooni, hariduse, turismi, identiteedi ja majandusliku uuenemise alus. Algatus Casas e Lugares do Sentir käivitati 2017. aastal, et säilitada ja väärtustada piirkonna ainelist ja vaimset pärandit. Võrgustik ühendab 14 teemamaja linna eri valdades, moodustades kultuuri-, turismi-, sotsiaal- ja haridusteemalise teekonna.
2019 aastal käivitati selle võrgustiku raames Craft Lab koostöös FabLab Aldeias do Xisto ja CEARTEga. Projekt ühendab traditsioonilise käsitöö disaini, digitaalse tootmise ja kestlike materjalidega. Samuti toetab see põlvkondadevahelist õppimist projekti Escola-Aldeia kaudu.
Mida saab teie linn sellest õppida?
Onda ja Fundão näitavad, et pärand võib olla enamat kui mälestus – sellest võib saada kogukonnaelu ja kohaliku arengu taristu. Tühjalt seisvatele avalikele hoonetele, tööstuspärandile ja alakasutatud kultuuriväärtustele saab anda uue kasutuse, samal ajal kui elavad traditsioonid võivad siduda identiteedi, oskused, hariduse, digitaalse tootmise ja kohaliku majanduse mitmekesistamise. Ühine õppetund on, et pärandist saab tootlik ressurss siis, kui seda aktiivselt kasutatakse, jagatakse ja uutmoodi mõtestatakse.
Mida võiks teie linn järgmisena teha?
Need seitse URBACTi head praktikat ei paku kohaliku arengu jaoks universaalset valemit. Just seetõttu on need olulised. Need näitavad, et tulevikuks valmis linnad ei ole need, kellel on kõige moodsam strateegia, vaid need, kes suudavad oma tugevusi uue pilguga näha.
Saage inspiratsiooni kõigist 2024. aastal tunnustatud URBACTi headest praktikatest ning andmebaasis leiduvatest paljudest teistest näidetest. Seejärel küsige kõige olulisem küsimus: milleks võiks teie linn kujuneda, kui ta võtaks oma tugevusi tõsiselt?
Tõlgitud inglise keelest, orginaalartikke: https://urbact.eu/whats-new/articles/seven-smart-ways-cities-are-growing-local-economies
