Igal aastal toob Euroopa Noortenädal kokku üle tuhande osaleja, et tähistada noorte kaasatust ja selle mõju Euroopa arengule. Praegu toimuv 2026. aasta noortenädal keskendub solidaarsusele ja õiglusele. Samad teemad olid aastatel 2023–2025 keskseks ajendiks ka kolmele URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikule. NextGen YouthWork otsis vastuseid küsimusele, kuidas jõuda noorteni või säilitada nendega kontakt, mõtestades ümber noorsootöö vorme ja meetodeid. Re-Gen uuris, kuidas anda noortele linnades rohkem ruumi, muutes kasutusest välja langenud alad väärtuslikeks tegevuskohtadeks. Schoolhoods keskendus noorte liikumisele linnas, alustades nende kõige sagedasemast ja regulaarsemast teekonnast – kooliteest. Kõigi nende algatuste eesmärk oli anda noortele suurem hääl ning võimalus mängida linnade arengus nähtavat ja olulist rolli.
Noorte mõistmine – võtmesõnum tulevikku
Noorte mõistmine on tuleviku kujundamisel võtmetähtsusega. Kuigi noored moodustavad ligikaudu viiendiku elanikkonnast, esindavad nad kogu meie tulevikku. Seetõttu on oluline ümber mõtestada nende koht linnade arengukavades ja visioonides. Sageli esineb aga lahknevusi selles, kuidas Z-generatsiooni ja nooremaid põlvkondi nähakse ning kuidas nad iseennast tajuvad.
Chris Haucki ja Erin Sowelli uurimus põlvkondadevaheliste suhete kohta näitas, et vanemad põlvkonnad peavad Z-generatsiooni küll tehnoloogiliselt pädevaks, kuid kirjeldavad neid sageli ka kui õigustatust nõudvaid, abivajavaid, liiga kiiresti tegutsevaid või isegi laisku ja enesekeskseid. Noored ise näevad end samuti tehnoloogiliselt osavatena, kuid lisaks avatud meelega, loovatena, kiirete õppijatena ja detailidele tähelepanu pööravatena. Just nende arusaamade ületamiseks töötasid 26 Euroopa linna välja integreeritud tegevuskavad.
NextGen YouthWork – hübriidse ja kestliku noorsootöö tuleviku kujundamine
NextGen YouthWorki võrgustik tõi kokku kümme linna, et leida vastus küsimusele, kuidas jõuda noorteni seal, kus nad tegelikult viibivad. Partnerid katsetasid erinevaid lahendusi, mis aitaksid noortel aktiivsemalt osaleda linnaarengu protsessides ning toetaksid uuenduslike digitaalsete töövormide kasutamist.
Eindhovenis töötati välja linnaülene veebinoorsootöö visioon ja käivitati noorsootöötajatele suunatud digivahendite kasutamise koolitus. Samal ajal ühendati füüsiline ja digitaalne maailm mängufestivali kaudu, kus noored kohtusid mängimise, cosplay ja kogukonnategevuste kaudu ning arutlesid selle üle, milline võiks olla linna digitaalne noortekeskus.
Oulus loodi Discordi platvormile veebipõhine noorsootöö keskkond, mis pakkus noortele võimalust kohtuda, suhelda ja osaleda tegevustes nii omavahel kui ka noorsootöötajatega. Noored ise osalesid aktiivselt selle keskkonna kujundamises ning projekti jooksul kogus kanal enam kui viissada aktiivset kasutajat kuus.
Perugias kasutati tulevikulabori meetodit, et uurida noorte ja tehnoloogia vahelist suhet. Kõigepealt analüüsiti noorte ees seisvaid väljakutseid ning seejärel kujutati ette, kuidas need probleemid võiksid olla lahendatud aastaks 2060. Selle põhjal koostati arengutee soovitud tulevikuni jõudmiseks. Erilise tähelepanu pälvisid tehisintellekti koolitused ja üritused, kus noored õppisid looma videoid ja muusikat digitaalsete tööriistade abil. Rohkem kui sada noort osales AI-teemalistel üritustel ning nende loomingut esitleti avalikel sündmustel.
NextGen YouthWork koondas oma kogemused ja soovitused juhendisse kestlike noorsootöö mudelite kohta.
Re-Gen – noored ja linnade taaselustamine avaliku ruumi tagasivõitmiseks
Re-Geni võrgustik keskendus kasutusest välja langenud linnaruumide taaselustamisele ning nende muutmisele noortele suunatud tegevuskohtadeks. Lisaks sooviti luua visioon linnaspordi keskustest kui kaasavatest ja mitmeotstarbelistest avalikest ruumidest, mille kujundamisse on noored aktiivselt kaasatud.
Daugavpilsis korraldati häkaton suure, kuid vähe kasutatud Jaunā Forštate pargi ümberkujundamiseks. Noored ja kohalikud elanikud töötasid koos välja uusi ideid, täiustasid neid mentorite abiga ning lõid tulevase pargi prototüüpe ja visuaalseid lahendusi. Olulise meetodina kasutati empaatiakaardistamist, mis aitas mõista tulevaste kasutajate vajadusi ning liikuda üldistest ideedest konkreetsete lahendusteni.
Korfus alustati koostööd piirkondliku hariduskomiteega, mis võimaldas jõuda koolideni ning kaasata noori linnaruumi arendamisse. Korraldati kaks häkatoni mahajäetud Vanglapargi ala taaselustamiseks. Ühes osalesid algklasside õpilased ja teises gümnaasiuminoored. Kokku kaasati üle viiesaja õpilase ja viiskümmend õpetajat. Nende ideedest ja ettepanekutest kujunes oluline alus piirkonna tulevasele arengule ning koolid jäid ka edaspidi kohaliku tegevuskava keskmesse.
Re-Geni võrgustik koostas juhendi spordipõhiste lahenduste rakendamiseks ning inspireeriva video teistele linnadele.
Schoolhoods – turvalised, rohelised ja rõõmsad kooliteed
Schoolhoodsi võrgustik keskendus küsimusele, kuidas noored linnas liiguvad. Kõik osalenud linnad seisid silmitsi probleemiga, et üha rohkem õpilasi viiakse kooli autoga. See vähendab noorte võimalusi arendada iseseisvust, sotsiaalseid oskusi ja võimet linnakeskkonnas iseseisvalt toime tulla. Seetõttu püüti leida lahendusi, mis aitaksid noortel rohkem omal käel liikuda.
Parmas keskenduti keskkooliõpilastele, kelle kooliteed mõjutavad oluliselt hommikust liikluskoormust. Linnas parandati koolide ümbruse tänavaruumi, laiendati koolitänavaid, arendati ühistranspordi peatusi ning rajati paremaid jalgratta- ja kõnniteid. Õpilased ise osalesid avaliku ruumi kujundamises, kavandades parkleteid ehk endistest parkimiskohtadest loodud puhke- ja kohtumisalasid. Lisaks töötati õpetajatele välja kooliliikuvuse juhtimise koolitusprogramm.
Rethymnos lisandus hommikusele liikluskoormusele ka pärastlõunane tipphetk, kui lapsi viidi koolist edasi huviringidesse ja muudesse tegevustesse. Lahendusena katsetati Pedibusi ehk jalgsibussi süsteemi, mis toimib nagu bussiliin peatuste, marsruudi ja ajakavaga, kuid kus lapsed liiguvad kooli jalgsi koos täiskasvanutega. Projekti kaasati ka vanemaid õpilasi ning loodi peatused neile, kes elasid koolist kaugemal. Pilootprojekt osutus edukaks ning selle laiendamine lisati linna tegevuskavasse.
Schoolhoods koostas videopõhised soovitused poliitikutele, koolidele, ametiasutustele ja lapsevanematele turvaliste, roheliste ja meeldivate kooliteede loomiseks.
Mida saavad teised linnad neist kolmest võrgustikust õppida?
Kõigi kolme võrgustiku kogemus näitab, et investeerimine noortesse on investeerimine tulevikku. Selleks tuleb muuta viisi, kuidas noortega suheldakse, luua neile nii digitaalseid kui ka füüsilisi võimalusi osalemiseks ning arvestada nende liikumisvajadustega linnakeskkonnas. Kõige olulisem on anda noortele võimalus kaasa rääkida ja neid usaldada.
Noored tuleks kaasata poliitikate ja tegevuskavade väljatöötamisse juba algusest peale. Samuti tuleb kasutada noortega töötavate spetsialistide, õpetajate ja lapsevanemate teadmisi ning võtta arvesse noorte suhtluskanaleid ja huvisid. Noorte usaldamine peab olema kogu linnakogukonna ühine strateegia ning selle elluviimiseks tuleb tagada ka vajalikud ressursid.
Veel tulemusi URBACTi linnadelt
Noortega töötamine on vaid üks näide URBACTi võrgustike mõjust. Need algatused ei piirdu üksnes kogemuste vahetamisega linnade vahel, vaid aitavad luua ühiseid õppimisprotsesse, tugevdada kohalikke koostöövõrgustikke ning kujundada kestlikke lahendusi Euroopa linnade tulevikuks.
Praktiliste juhendite, tööriistade ja inspiratsiooni saamiseks tasub külastada võrgustike NextGen YouthWork, Re-Gen ja Schoolhoods veebilehti. Lisaks leiab inspiratsiooni veel paljudest URBACTi linnade algatustest. Jälgige järgmisi temaatilisi artikleid 30 URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikust aastatel 2023–2025, mis käsitlevad kliimameetmeid, noori, tervist, heaolu ja palju muud.
Linnad, kes soovivad seda tööd jätkata, saavad nüüd liituda järgmise põlvkonna URBACTi võrgustikega. Uus tegevusvõrgustike taotlusvoor on avatud kuni 17. juunini 2026.