15. aprillist kuni 30. juunini otsib URBACT programm olemasolevat head kohaliku linnapoliitika praktikat, mis oleks suure mõjuga, kaasav, integreeritud, oluline EL tasandil ning ülekantav teistele Euroopa linnadele.
Konkursikutse eesmärk on pakkuda linnadele võimalust kogu Euroopas oma tegevusega silma paista, saada tunnustust ning olla inspiratsiooniks ja eeskujuks teistele linnadele.
URBACT valib välja ca 100 parimat linnapoliitikat Euroopas. Väljavalitutel on võimalus oma head praktikat tutvustada URBACT linnafestivalil 8.-10. aprillil Wroclawis (Poola). Samuti saavad hea praktika linnad õiguse osaleda ülekandmisvõrgustike konkursil juhtpartnerina ning kokku panna selline võrgustik, kus teised linnad saavad õppida temalt, kuid kus ka see linn ise saab võimalikult palju uusi lisamõtteid oma linnauuenduse edasiarendamiseks ja valideerimiseks juurde.
URBACT sekretariaat korraldab mitmeid info jagamise veebinare:
Käesolev artikkel pöörab tähelepanu linnade rollile naiste turvalisuse, tööalase konkurentsivõime ja elukvaliteedi edendamisel. Selle teemaga tegeleb laiemalt URBACT võrgustikCities After Dark, mille eesmärk on uurida linnade tegevuse erinevaid tahke öise majanduse ja halduse valdkonnas, et parandada linnaplaneerimist ja teenuseid, kultuuri- ja loomemajanduse toimimist ning elanike elukvaliteeti.
Braga linna juhitud ööelu linnade võrgustik Cities After Dark hõlmab kokku kümmet Euroopa linna, võrgustikus osaleb ka Tallinna linn.
Enamik linnastrateegiaid ja tegevuskavasid näeb õhtu ja hommiku vahelist aega tarbimisruumina, pöörates palju tähelepanu traditsiooniliselt ööga seotud tööstusharudele nagu meelelahutus ja toitlustus. Siiski on öö ka aeg, mil toimivad mitmed kasulikud teenused - ühistransport, logistika, jäätmekogumine ja tervishoid, mis kõik on meie linnade toimimiseks hädavajalikud.
Baarmenid, koristajad, autojuhid, meditsiiniõed ja logistikud on vaid mõned näited nn “pimeda aja” töötajatest. Kui vaadata öömajanduse mõju kohalikule tööjõule üle maailma, siis näiteks New Yorgis toetab öömajandus 300 000 töökohta ainuüksi kultuuri- ja meelelahutussektoris (toidu-ja majutusteenused, baarid, kunst, ja sport), Londonis töötab öösel 1,6 miljonit inimest (191 000 inimest töötab tervishoius, 178 000 professionaalsetes teenustes, 168 000 kultuurisektoris).
Sooline tööjaotus jätab aga öises majanduses ruumi ebavõrdsusele. Ainult 38% Londoni öötöötajatest on naised ja statistika ei arvesta täielikult hoolduskohustusi, mida täidavad enamasti naised öisel ajal kodus.
Linnade öötöö ümberkujundamine naiste jaoks on ülioluline parandamaks konkurentsivõimet ja turvatunnet, aga ka kaitsta naisi ahistamise eest ja edendada soolist võrdõiguslikkust uute teenuste ja funktsioonide kaudu.
Turvalisemate linnade nimel
Naiste juurdepääsu edendamine parematele öistele töökohtadele on väljakutse, mida tuleb linnades lahendada mitmes mõõtmes. Turvalisuse tajumine avalikus ruumis on otsustav tegur, mis mõjutab ka naiste töövalikuid. Euroopa linnade elukvaliteeti käsitleva 2023. aasta aruande kohaselt tunnevad naised end öösel linnas vähem turvaliselt kui mehed (67% võrreldes 72%-ga).
Juurdepääs sagedasele, ohutule ja usaldusväärsele ühistranspordile on oluline, et vähendada ebavõrdsust öises majanduses. "Naised keelduvad sageli töökohtadest öövahetuste tõttu. Ööbussi või -rongi ootamine võib olla väga problemaatiline ja see hoiab sageli naisi nendest transpordivahenditest eemal, sundides meid kulutama palju rohkem raha kui mehed, et turvaliselt takso- või sõidujagamisteenuste abil koju tagasi saada. IKT-lahendused võivad olla kasulikud, et analüüsida naiste öist transpordikäitumist, aga ka loomaks lihtsamaid viise, et teatada ühistranspordis toimuvast ahistamisest ja vägivallast," ütleb linnateadlane ja raamatu "The Gendered City" autor Nourhan Bassam.
Tallinn (üks võrgustiku Cities After Dark partneritest) käivitas 2023. aasta maist septembrini ööbussi pilootprojekti, mis pakkus olulist teenust töötajatele ja peolistele, ühendades nelja liiniga kesklinna ja äärelinnasid. "Ööbussid võivad olla otsustava tähtsusega naiste öise turvatunde suurendamisel, pakkudes jätkusuutlikku ja turvalist alternatiivi tööle minekuks või lihtsalt öise linna nautimiseks," ütles Natalie Mets, Tallinna ööelu nõunik.
Öine buss Tallinnas. Allikas: Cities After Dark.
Soolise pendelrände erinevuse vähendamine öösel on prioriteet, mida jagavad linnad üle kogu maailma. Näiteks on Mumbai SafeCity projekti eesmärk luua turvalisemaid liikuvus kogemusi, analüüsides veebipõhiste küsitluste ja linnakujunduse auditite abil kogutud andmeid selle kohta, kuidas naised öösel tänavatel, meelelahutussektoris ja transpordivõrgustikes liiguvad. Stanfordi Ülikooli, Vital Voices'i ja USA välisministeeriumi toetatud projekti raames töötati välja kümme põhimõtet, mida saab kasutada ka teistes linnades. Nende hulka kuuluvad naiste aktiivne osalus linnakujundusprojektides, ühiste öiste jalutuskäikude korraldamine turvalise kodutee tagamiseks ja naiste osalemise edendamine öises linnatööjõus. Naistaksojuhtide osatähtsuse suurendamine öises Mumbais on üks näide, kus ainult naistele mõeldud taksoteenused on viimasel kümnendil saavutanud märkimisväärset nähtavust.
Koolitused ja teadlikkuse tõstmine paremateks töötingimusteks
Kui tahta öist linna pakkuda igaühele, siis on teadlikkuse tõstmine seksuaalse ahistamise teemadel väga oluline. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringu kohaselt on 90% seksuaalse ahistamise ohvritest naised ja iga kolmas naine on oma täiskasvanuelu jooksul kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda.
Et adresseerida paljude naiste poolt reisides ja tööl olles kogetud ebakindlustunnet, käivitas London naiste ööohutuse harta (Women's Night Safety Charter). See kohustab allakirjutanud organisatsioone kujundama avalikku ruumi ja töökohti naiste jaoks turvalisemaks, nimetama organisatsioonis naiste öise ohutuse edendamise eest vastutava eestvedaja, edendama teemakohaseid teavituskampaaniaid ja koolitama töötajaid, et tagada ahistamisteadete registreerimine ja nendele reageerimine. Linnapea Sadiq Khan on investeerinud üle 100 000 Inglise naela (u 117 000 eurot), et arendada koolitustegevust, üritusi heade tavade jagamiseks ja vahendeid vabatahtlike allakirjutanute toetamiseks. Nende ressursside hulgas on naiste ööohutuse harta tööriistakomplekt, mis koostati koostöös turvalisemat ööelu käsitleva riikliku kampaaniaga "Good Night Out".
Pariisi MTÜ Consentis (URBACTi võrgustiku Cities After Darkpartner) on ühendanud jõud linna öise nõukoguga (Conseil de la nuit), et parandada turvalisust avalikel üritustel, kus nende sõnul on 60% naistest langenud seksuaalse rünnaku või vägivalla ohvriks. Nad koolitavad kunstnikke, töötajaid ja korraldajaid ning paigutavad infotahvleid klubide, muusikaasutuste ja festivalide ette. "Meie strateegia on kasutada võimalust rääkida seksuaalsest nõusolekust üritustel ja festivalidel, sest klubid ja kultuuriruumid on kohad, kuhu inimesed tulevad piduliku meeleoluga ja on avatud kuulama positiivseid sõnumeid," ütleb Julie Lalloué, Consentise'i koordinaator ja võrgustiku Pariisi kohaliku rühma liige. Meelelahutusasutustes teabe levitamine nõusolekukultuuri kohta pole ainult võimalus vähendada ürituste ajal toimuvat ahistamist, vaid ka viis harida inimesi parema käitumise suunas eraruumides (näiteks Pariisis pannakse toime enamik öiseid vägivallakuritegusid just eravaldustes).
MTÜ Consentis. Allikas: Cities After Dark.
Öösel meelelahutussektoris töötavate naiste turvalisuse suurendamine on teine peamine prioriteet Consentise jaoks, kes viis 2023. aasta oktoobris läbi kampaaniat Réinventer la nuit (Öö taaselustamine), et võidelda seksuaalse vägivalla vastu, mille ohvriteks on langenud paljud DJ-d. Loodi manifest, et muuta öist kultuuritööd naiste ja LGBTQ+ inimeste jaoks turvalisemaks. Koostati mitmed protokollid, mille eesmärk on luua parem keskkond ennetuse ja teadlikkuse tõstmise kaudu peokülalistele, ürituste korraldajatele ja broneerimisagentuuridele.
Baarides ja klubides ohutusmeetmete rakendamine aitab neid kohti naistesõbralikumaks muuta. "Barcelonas korraldatud töötubades üllatasid mind noored naised, kes ütlesid, et nad tunnevad end linnatänavatel turvalisemalt kui klubides. Tavaliselt arvame, et parem on jääda siseruumidesse, kuid see ei ole alati tõsi. Ürituste toimumiskohtade kvaliteet on sageli kehv - puuduvad funktsionaalsed tualettruumid või kontroll selle üle, kellel on hoonetesse ligipääs. See on väga delikaatne teema, mida tuleb hallata kvalitatiivsete andmete abil, et mõista, kes ja kuidas neid ruume öösel kasutab," ütleb Gehl'i assistent ja öise juhtimise ja planeerimise uurija Andreina Seijas.
Uued teenused ja võimalused naistele
Innovaatiliste teenuste loomine naiste tööalase konkurentsivõime ja öise elukvaliteedi toetamiseks on samuti oluline osa öömajanduse linnastrateegiast. Portugali linnal Bragal (Cities After Dark juhtpartner) on kavas käivitada esimene 24-tunnine lasteaed alates 2024. aasta septembrist. Clube do Pequenos (sõna otseses mõttes Väikeste Inimeste Klubi) asub Minho ülikooli ja linnahaigla lähedal ning võtab vastu lapsi alates sünnist kuni kolmeaastaseks saamiseni. See teenus on eriti kasulik tervishoiu- ja haridusasutustes töötavatele vanematele, pakkudes kergendust naistele, sest neile langeb suurem osa hoolduskohustusest. EIGE 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt hoolitseb Portugalis oma pere eest 87% naistest iga päev vähemalt 1 tunni, võrreldes 79%-ga meestest. Samuti veedab umbes 78% naistest iga päev vähemalt 1 tunni toiduvalmistamisele ja majapidamisele, samas kui meestest teeb seda vaid 19%, mis on üks suurimaid soolõhesid ELis.
Öölasteaed. Allikas: Cities After Dark.
Elav avalik ruum, kus naised end hästi tunnevad
Naiste juurdepääs öömajandusele hõlmab mitte ainult avalike ruumide ja haljasalade paremat planeerimist valgustus- ja ohutussüsteemidega, vaid ka strateegiaid, mis hoiaksid avaliku ruumi pimedatel tundidel kultuuri- ja äritegevusega elavana, julgustades naistöötajate jt osalemist öömajanduses. Heaks näiteks oli TorinoUIA ToNite projekt, mille raames rahastati 20 mikroprojekti elavdamaks avalikke ruume Dora jõe äärsetel linnalähedastel aladel teatrifestivalide, filmilinastuste, sporditegevuste ja keeleprogrammidega, milles osalesid peamiselt sisserändajate kogukondadest pärit naised. Tänavatel ja parkides korraldatud tegevused tõid positiivse tulemuse - paljude eri põlvkondadest naiste osalus avalikus ruumis suurenes.
Eelnevalt mainitud Tallinna ööbussid on alates käesolevast aastast (2024) alaline teenus, mis on Tallinna öönõuniku arvates oluline saavutus. See näitab, et kui öömajanduse juhtimise eest vastutavad naised, pööratakse rohkem tähelepanu naiste ohutuse ja öise elukvaliteedi parandamiseks. 2018. aastal öökorraldajate ja -nõustajate seas ülemaailmselt läbi viidud uuring näitas, et vaid 26% neist olid naised, kuid et olukord on muutumas. "Linnaplaneerimine on traditsiooniliselt olnud meeste poolt domineeritud valdkond, kuid on huvitav, et üha rohkem naisi on kaasatud öömajanduse juhtimises ja neil on selles sektoris ka suurem mõju, sest paljud neist töötavad kultuurivaldkonnas." ütleb Andreina Seijas.
Kuigi sooline lõhe võib püsida, ei ole see ületamatu tänu kohalikele linnastrateegiatele ja uutele teenustele, mille eesmärk on muuta öömajandus linnade majanduskasvu, jätkusuutlikkuse ja võrdõiguslikkuse võimendavaks jõuks.
Meie korraldatud sessiooni teemaks oli Eesti omavalitsuste võimekus olla Euroopa tasandil eeskujuks ja inspiratsiooniks teistele linnadele ning võimalused teistelt õppimiseks.
EL tasandi linnaalgatustest on enim üle Euroopa kanda kinnitanud URBACT ning EUI (European Urban Initiative, varasem Urban Innovative Actions – UIA), mille vastu on alates 2014. aastast olnud kasvav huvi ka Eesti omavalitsustel. Mitmed aktiivsed Eesti omavalitsused ja omavalitsuste liidud on osalenud URBACT üleeuroopalistes linnade tegevuste planeerimise võrgustikes (Action Planning Networks) ning teistes linnaalgatustes, näiteks ülekandevõrgustikes (Transfer Networks). Sellest aastast on Tallinnas käivitunud ka UIA rahastuse saanud piirkondlik arendusprojekt, millest tõotab kujuneda EL tasandi innovatsiooni ja lõimumise lipulaevaprojekt eeskujuks teistele linnadele.
EL võrgustikes osalemise mõte seisneb linnade vahelise kogemuste ja teadmiste vahetuses, et ühes kohas järeleproovitud väärtuslikke kogemusi edukalt ka mujal rakendada, samuti toetatakse programmidest poliitikakujundajate ja praktikute oskuste ja võimekuse arendamist ning uudsete lahenduste, lõimunud ja kaasavate linnapoliitikate rakendamist linnades. Kui EUI on suunatud pigem suurematele linnadele, siis URBACT-s käsitletakse linnu pigem kohaliku omavalitsuse üksuse tähenduses.
Arutlesime, kuidas aitab EL võrgustikes ja linnaalgatustes osalemine Eesti linnu ja maa-omavalitsusi paremini planeerida, milline on Eesti omavalitsuste võimekus olla Euroopa tasandil eeskujuks ja inspiratsiooniks teistele linnadele, või on meil pigem õppida teistelt. Sessioonis jagatatud kogemused olid eelkõige URBACT ja EUI programmides osalemise kesksed, kuid ilmestavad ka Interreg-i ja teistes koostööprogrammides osalemise väärtust laiemalt.
Priidu Ristkok (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) – Ministeeriumi ja Tallinna vaade: Miks on Eesti kohalikel omavalitsustel vaja EL tasandi võrgustamist, mis see meie linnadele tagasi toob?
Kadri Leetmaa ja Anneli Kährik (TÜ)–URBACT programmi ja Euroopa Linnaalgatuse (EUI) tegevused 2024. aastal
Triin Sakermaa (Tallinna Strateegiakeskus) – Kestliku arengu eesmärkide põimimine linnade arengudokumentidesse (URBACT võrgustikus osalemise näitel)
Markus Toompere (Tallinna Strateegiakeskus) – SOFTacademy - koostöömudel modernistliku linnaosa üleminekul hubaseks elukeskkonnaks (Euroopa Linnaalgatuse innovatsiooniprojekt Tallinnas)
Kristina Reinsalu (E-riigi Akadeemia) – Kohaliku tasandi osalusdemokraatia arendamisest URBACT võrgustikus Tartu valla näitel
International Women’s Day 2024 reminds us of the systemic gender inequalities in our society. This article sheds light on the role cities play in promoting safety, employability and quality of life for women.
A grafitty saying "Reclaim the night 08/03" in a green wall. Source: Nicosia Municipality.
From urbact
On
Author type
URBACT
Most city strategies and agendas see the hours between early evening and early morning as a space for consumption, with significant attention given to industries traditionally associated with the night such as entertainment and hospitality. However, the night-time economy is also a productive field with a series of services functioning at night including public transport, logistics, waste collection and healthcare, all of which are fundamental for keeping our cities fully operational on a 24/7 basis.
Bartenders, cleaners, drivers, nurses, and logistic workers are just some of the professional categories of workers ‘after dark’. If we look at the impact of night-time economy on the local workforce across the globe: in New York, the night-time economy supports 300 000 jobs in culture and entertainment alone (hospitality, bars, arts, sport and recreation) while in London 1.6 million people work at night across diverse sectors (191 000 persons work in healthcare, 178 000 in professional services, 168 000 in culture and leisure).
Following these observations, a gendered division of work leaves room for inequalities in the night-time economy. Only 38% of night-time workers in London are women, and statistics don’t fully account for the caring responsibilities undertaken mostly by women at home during night-time hours.
Reshaping how cities work at night for women is key for improving employability and feeling of safety, but also for counteracting any form of sexual harassment and promoting gender equality through new services and functions.
All aboard for safer cities
Fostering access to better jobs at night for women is a challenge that needs to be tackled across several dimensions in cities. The perception of safety in public spaces is a decisive element that also affects the working choices made by women. According to the 2023 Report on the Quality of Life in European cities, women are less likely than men to feel safe in the city at night (67% versus 72%).
The access to frequent, safe and reliable public transportation modes is a crucial aspect for reducing inequalities in access to the night-time economy. “Women often refuse jobs because of night shifts. Waiting for a night bus or a train at night can be very problematic, and it often keeps women out of using these mobility modes, forcing us to spend much more than men to get back home in a safer way with taxi or ride-sharing services. The use of ICT solutions could be useful for analysing how women use transport at night but also for creating easier applications to report harassment and violence happening on public transportation” says Nourhan Bassam, urbanist and author of The Gendered City.
Night Bus in Tallinn. Source: Cities After Dark.
The night bus pilot project launched by Tallinn (EE), one of the partners of Cities After Dark, from May to September 2023 offered an important service for workers and partygoers, with four lines connecting the city centre to different suburbs of the city. “Night buses can be crucial for enhancing the feeling of safety for women at night, offering a sustainable and safe alternative for commuting to work or just for enjoying the city at night," says Natalie Mets, night-time advisor of Tallinn and coordinator of the URBACT Local Group.
Addressing the gender commute gap at night is a priority shared by cities all around the world. In Mumbai, the SafeCity project aims to create safer urban and mobility experiences for all through the analysis of data collected with online surveys and urban design audits on how women move in streets, markets and transport interchanges at night. The project, supported by Stanford University, Vital Voices and the US State Department, developed ten principles that can be replicated in other urban contexts. These include the active involvement of women in urban design projects, the organisation of collective night walks for a safe journey to home and the promotion of women’s participation in the urban workforce at night. Increasing the presence of female taxi drivers at night in a city such as Mumbai is one example where women’s-only taxi services gained considerable visibility in the last decade.
The more we know: Training and education for better working conditions
If a city wants to ensure the right to the night for all, then raising awareness, from workers to partygoers, on how to prevent and counteract any form of sexual harassment is crucial. According to a study of the European Fundamental Rights Agency, 90% of victims of sexual harassment are women, and 1 in 3 women have experienced physical or sexual violence during their adult lives.
To tackle the feeling of insecurity experienced by many women while travelling and working, London (UK) launched the Women’s Night Safety Charter. This charter commits signatory organisations, venues and businesses operating at night to design public spaces and workplaces safer for women, nominate a champion within the organisation responsible for promoting women’s night safety, promote communication campaigns on the topics and train the staff to ensure that all the harassments reports presented by women are recorded and responded to. Mayor Sadiq Khan has invested over GBP 100 000 (around EUR 117 000) to develop training activities, events for sharing good practices and resources for supporting voluntary signatories. Among these resources, the Women’s Night Safety Charter’s Toolkit was produced in collaboration with the national campaign for a safer nightlife ‘Good Night Out’ to offer ideas and inspiration for putting the commitments into action with a special focus on staff upskilling and innovative ways to communicate with customers.
In Paris (FR), the NGO Consentis, a partner of the URBACT network Cities After Dark, is joining forces with the city’s Night Council (Conseil de la nuit) to improve safety at public events, where they say 60% of women have been victims of sexual assault or violence. They organise training activities for artists, staff and organisers, and place stands temporarily outside popular clubs, music venues and festivals. “Our strategy is to take the opportunity to talk about sexual consent at events and festivals because clubs and cultural spaces are places where people come with a festive mood and are open to listen to positive messages,” says Julie Lalloué, co-coordinator of Consentis and member of the network’s Local Group in Paris. Spreading information about consent culture in cheerful locations is not only a way for reducing harassment during events but also a way to educate people towards better behaviour in private spaces, in a city like Paris where most of the violent crimes occurring at night take place in private properties.
NGO Consentis. Source: Cities After Dark.
Enhancing the safety of women who work in the entertainment sector at night is another key priority for Consentis, which promoted the campaign Réinventer la nuit (Reinventing the night) in October 2023 to counter sexual violence against DJs. A manifesto was launched to promote a series of principles for making cultural work at night safer for women and LGBTQi people. The campaign has also produced a series of protocols for the security of artists and music venues aimed at creating a better work environment through prevention and awareness-raising measures for different groups, such as partygoers, event organisers and booking agencies.
The implementation of measures for improving safety in bars and clubs can also make these venues more women-friendly. “In a series of workshops that I curated in Barcelona I was surprised to see that young women said they feel safer in the streets of the city than inside a club. Normally we think that it’s better to stay indoors, but it’s not always true. The quality of the venues is often poor: there are no functional restrooms or control on who has access to these venues. It’s a very delicate subject that needs to be managed with the use of qualitative data to understand who is using these premises at night and how,” says Andreina Seijas, associate at Gehl and researcher on night-time governance and planning.
New services and opportunities for women
The creation of innovative services to support employability and, more generally, the quality of life of women at night is also an important element of the urban strategies on night-time economy. Braga (PT), the lead partner of the URBACT network Cities After Dark, is set to launch the first 24-hour nursery from September 2024. The Clube do Pequenos (literally, Little People’s Club) is close to the Minho University and the city hospital and will welcome children from birth to three years old. This service will be particularly useful for the parents working in healthcare and educational services, relieving women who share most of the caring responsibilities for children and other vulnerable or elderly relatives after dark: according to the EIGE’s Gender Equality Index 2019, in Portugal 87% of women take care of their family for 1 hour or more daily, compared to 79% of men while around 78% of women do cooking and housework every day at least for one hour compared to only 19% of men, which is among the widest gender gaps in the EU.
Night Nursery. Source: Cities After Dark.
Vibrant public spaces for women to take their place
Women’s access to the night-time economy involves not only better planning of public spaces and green areas, with lighting and safety systems, but also strategies for keeping these public spaces vibrant after dark with cultural and business activities precisely by encouraging the participation of female workers and other users in night-time economy. This was exemplified by the UIA ToNite project of Turin (IT), which funded 20 micro-projects to revive public spaces in suburban areas along the Dora River with theatre festivals, film screenings, sports activities and language programmes mostly attended by women from migrant communities. The activities organised in streets and public parks provided a positive response to different generations of women reclaiming public spaces at night, increasing their participation in the public realm.
The night buses in Tallinn mentioned before are a permanent service from this year (2024), a key achievement for the night-time advisor. It speaks to the stronger attention that women in charge of governance responsibilities on night-time economy have on the improvement of services for the safety and the quality of life of women at night. A study carried out globally among night mayors and advisors in 2018 showed that only 26% of them were women, but something is changing. “Urban planning has traditionally been a male-dominated field but it is interesting to notice that more women are getting involved as leaders in the night-time economy and are having greater influence on the governance of this sector because a lot of them work in the cultural field or in queer spaces, so they can bring a new perspective,” says Andreina Seijas.
While the gender gap may persist, it is not insurmountable thanks to local urban strategies and new services aimed at making the night-time economy a leverage for growth, sustainability and equality in cities.
Alates 2002. aastast on URBACT võrgustikud ühendanud Euroopa linnasid, et õppida üksteise kogemustest ning arendada ja katsetada erinevaid linnalahendusi.
Milles aga seisneb tugev partnerlus? Olles uurinud varasemaid ja olemasolevaid URBACT võrgustikke, soovime nüüd jagada nõuandeid, mis tulevad partnerite otsingul kasuks. Seda tehes viitame konkreetselt eelseisvate URBACT võrgustikenõuetele.
Lihtsustatult öeldes on URBACT võrgustikud avatud linnadele, suurlinnapiirkondadele, linnaosadele, valdadele ja avalik-õiguslikele asutustele, kestavad sageli 2,5 aastat ja kaasavad partnereid paljudest eri riikidest.
3 tüüpi võrgustikud: 1) Tegevusplaneerimise võrgustikud, 2) Ülekandmise võrgustikud ja 3) Innovatsiooni ülekandmise võrgustikud.
Eelmise aasta taotlusvoor oli pühendatud Tegevuse Planeerimise Võrgustikele (Action Planning Networks).
Uus Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustike (Innovation Transfer Networks) taotlusvoor on avatud 20. märtsini 2024
ja edukate Heade Linnapoliitiliste Praktikate (Good Practices) taotlusvoor kestab 15. aprillist kuni 30. juunini 2024.
Võrgustikest saadavad uued teadmised on koondatud artiklitesse, mille on koostanud võrgustikke juhtivad eksperdid.
Uut tüüpi Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustikud
Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustike juhtpartnerid saavad olla eelnevalt "Urban Innovative Actions" (UIA) rahastatud projektides osalenud linnad.
24 kuu jooksul annab UIA projekti linn kogemusi ja oskusteavet teistele linnadele kolme etapi kaudu: 1) mõistmine, 2) kohandamine ja 3) ettevalmistus idee taaskasutamiseks. Iga kaasatud linna peamine väljund on kindel tegevusplaan.
Lisateave uue võrgustiku kutse kohta (sealhulgas osalemistingimused) on leitav kandideerimisjuhiste dokumendist. Samuti on koostatud artikkel Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustikeprojektiideede kohta.
URBACT võrgustike edulood
Järgnevalt esitame mõned näited eelnevate URBACT võrgustike saavutuste ja arengute kohta.
Tehnoloogia ja digitaalse ülemineku valdkonna võrgustikest Techtown jaTechRevolution kujunes TechRevolution 2.0. Sarnaselt arenes ka tegevusplaneerimise võrgustik PROCURE ülekandevõrgustikuks Making Spend Matter. Võrgustikes osalenud linnad ja juhtpartnerid jäid enamjaolt samaks ning said seega mitmekülgse võimaluse jätkata oma teema arendamist.
Mitmel juhul avas võrgustikus osalemine linnadele uusi suundi ja eesmärke nii URBACTi raames kui ka sellest väljaspool. Näiteks AGRI-URBAN, kus paljud partnerid liikusid Horisont 2020 võimaluste suunas, samal ajal kui teised partnerid arendasid välja URBACT ülekandevõrgustiku, BioCanteens, millest arenes veel üks kõrvalalgatus, BioCanteens 2. Samuti on heaks näiteks Electric Vehicles in Urban Europe Network võrgustik, mis kasutas oma algset projekti mitme miljoni euro suuruse näidisprojektina.
Enne partneri otsimise alustamist tasub tutvuda
järeleproovitud nõuannetega tugeva ja püsiva
partnerluse loomiseks...
1. Mida rohkem, seda uhkem
Mida rohkem on võrgustikus partnereid, seda parem. Mõni osaleja võib viimasel hetkel loobuda, ühineda mõne teise projektiga või esitada allkirjastatud kinnituskirja liiga hilja.
Kui URBACT võrgustik on heakskiidetud ja tegevused on alanud, võib mõni partner osutuda oodatust vähem aktiivseks. Seetõttu on võrgustiku loomine minimaalse partnerite arvuga pigem riskantne.
2. Usaldusväärsed partnerid
Usaldus on iga partnerluse põhikomponent. Kui potentsiaalne partner on kindlaks tehtud, on oluline koostöö osas ühised eesmärgid seada.
Püüdke ennetavalt märgata koostööd pärssivaid ebakõlasid, näiteks kui:
- nende ainus soov on URBACT linnaks saada - ükskõik millise võrgustikuga liitudes;
- nad tahavad saada URBACT linnaks, kuigi neil pole valmisolekut tegelikult teemaga tegeleda ja kohalikul tasandil muutusi ellu viia;
- nad on rohkem huvitatud eelarvest kui väljakutsest endast;
Positiivne indikaator on potentsiaalse partneri reageerimisvalmidus varajases etapis. Kui neid tuleb teabe ja panuse saamiseks taga otsida, ei ole see tõenäoliselt hea märk.
3. (Geograafilise) tasakaalu leidmine
URBACT võrgustikes on edukaid partnerlussuhteid loodud erineva suurusega ja taustaga piirkondade vahel.
Vastastikune õppimine ei toimi ainult ühes suunas "hästi arenenud" partneritelt "vähem arenenud" partneritele. Kogemuste vahetamine ja kohapealsed külastused annavad võimaluse teadmisi mõlemapoolselt suurendada. Partnerid peaksid enne taotluse esitamist tegema kindlaks, kas nende huvid ja edasised eesmärgid koostöö osas kattuvad.
Sõltuvalt võrgustiku tüübist võivad osalemistingimused muutuda, seega kontrollige alati iga üleskutse tingimusi.
4. Otsi (ühiseid) suundi
Enne lõplikku partnerite nimekirja koostamist tuleks kõigi võrgustikus osaleda soovivate kandidaatidega lähemalt tutvuda.
Vältida tuleks linnu, kes kandideerivad võrgustikku läbi kolmanda osapoole, nt konsultandi kaudu - see võib olla märk, et linnal ei ole tegelikku huvi ja/või suutlikkust saada pühendunud ja aktiivseks partneriks.
Valitud partner peaks osalema kõikidel kohtumistel ning näitama ausust ja avatust. Vajalik on entusiasm ja valmisolek täita ülesandeid ja toetada teisi. See tähendab URBACT meetodi tundmaõppimist, jätkusuutliku arengu soodustamist ja URBACT valdkondadevaheliste teemade - digitaalsuse, roheteemade ja soolise võrdõiguslikkuse - integreerimist poliitikakujundamisse.
5. Lugupidavus
Partnerluse puhul tähendab austus väga palju - olgu see siis tähtaegade või võrgustiku pakutud tegevuskava järgimine.
Edukas partnerlus ei tee kvaliteedi osas järeleandmisi. Tuleb realistlikult planeerida, kui palju aega ja vaeva 2,5 aasta jooksul projektile kulub ning sellele peaksid partnerid juba projekti alguses mõtlema.
6. Kogemus ei ole ainutähtsusega
Meie juhtpõhimõte on tagada võimalikult paljude linnade osalemine URBACT võrgustikes, et kõigil oleks võimalus kogeda nn “URBACTi teekonda”. URBACT püüab eriti toetada linnu, mis ei ole kunagi varem URBACTi programmis osalenud.
7. Otsi kontakte erineval viisil!
Partnerite otsingut on kõige lihtsam alustada URBACT partneriotsingu veebilehel. Et seda maksimaalselt ära kasutada, tuleb teada, mida otsite... ja see sõltub konkreetsest võrgustiku kutsest.
Paljud partnerlussuhted saavad alguse ühiste ürituste kaudu. URBACTi üritused - eelkõige ELi Linnalaborid ja Linnafestivalid - on suurepäraseks võimaluseks teiste linnadega kontakti luua. Järgmine URBACT linnafestival toimub 8.-10. aprillil 2025 Poolas. See saab olema ideaalne koht Ülekandevõrgustike partnerite leidmiseks.
Teine võimalus saada ülevaade projektiettepanekutest ja võimalustest on võtta ühendust riiklike URBACT kontaktpunktidega. Nemad on programmi saadikud, kes esindavad URBACTi ja suhtlevad selle osas regulaarselt kohalikus keeles. Üleskutse kohta teabe edasiseks levitamiseks on nad korraldanud riiklikke infopäevi nii otsekontaktis kui ka veebipõhiselt, milles on linnad oodatud osalema.
Kui olete huvitatud Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustiku projektipartneriks saamisest, siis siin leiduvad mõned kasulikud lingid põhidokumentide jaoks (ametivolitused, juhend taotlejatele, programmi käsiraamat) ja võrgustiku kutse jaoks (rubriigis "Dokumendid").
Veebiseminaril tutvustame 10. jaanuaril 2024 avanenud URBACT IV programmi uut taotlusvooru (Innovation Transfer Networks) ja European Urban Initiative (EUI) ehk Euroopa Linnaalgatuse meetmeid, mille eesmärgiks on suurendada linnade võimekust ning teadmisi linnade jätkusuutliku arengu toetuseks.
Veebiseminaril räägime suurematest kuni 5 MEUR suurustest meetmetest linnadele ja linnapiirkondadele kui ka väiksematest meetmetest, mille abil võimalik kohtuda teiste Euroopa linnade ekspertidega ja ellu viia oma jätkusuutliku linnaarengu strateegiat.
Ootame osalema erinevaid KOV esindajaid, omavalitsusliite, arenduskeskusi ja eksperte!
Need, kes ei ole veel liitunud, siis soovitan ühineda ka meie uudiskirjaga, kus lisaks URBACT ja EUI infole, edastame teavet ka teiste EL tasandi rahastusvõimaluste ja heade kohalike praktikate kohta. Liitu uudiskirjagasiin.
30. novembril 2023 toimus Dubais ÜRO Kliimamuutuste Konverents COP28. 8 aastat tagasi lepiti COP21 konverentsil kokku, et 2050. aastaks ei tohiks globaalne soojenemine ületada industriaalajastu eelsest tasemest 1,5 °C ning CO2 heitkoguseid tuleks 2030. aastaks vähendada poole võrra. Euroopa roheline kokkulepe seab kliimamuutuste vähendamiseks sektorite kaupa mitmeid ambitsioonikaid eesmärke.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avaldas 2023. aasta oktoobris soolise võrdõiguslikkuse indeksi ning seal pöörati erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse ja Euroopa rohelise kokkuleppe vaheliste seoste uurimisele. Aruandest selgub, et üksikisiku roll globaalses soojenemises on seotud soolise ebavõrdsusega.
CO2 heitkogused ja transpordisektor: meeste ja naiste erinevad käitumismustrid
Transpordisektor tekitab peaaegu 30% ELi CO2-heitkogustest, millest 72% on pärit maanteetranspordist. See on ainus sektor, kus heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud. Üle maailma tekitavad linnad umbes 70% süsinikdioksiidi heitkogustest ning seetõttu on neil rohepöördes võtmeroll.
Paljud linnad on välja töötanud oma kliimakavad, mis on mõnikord ambitsioonikamad kui riiklikud eesmärgid. Arvestades maanteetranspordi osakaalu CO2 heitkogustes, on üheks tähtsaimaks käitumise muutuseks isiklikust autost ühistranspordile üleminek. Siinkohal muutub oluliseks sooline mõõde: URBACTi Sooliselt Võrdsete Linnade aruandest teame, et mehed ja naised kasutavad transporti erinevalt:
- Naised kasutavad ühistransporti rohkem kui mehed.
- Mehed sõidavad autoga rohkem kui naised.
- Naised teevad sõidu jooksul rohkem peatusi kui mehed, kes sõidavad üldiselt vaid punktist A punkti B.
EIGE Soolise võrdõiguslikkuse indeksi aruande avaldamisel tutvustas URBACTi esindaja Jenny Koutsomarkou, kuidas linnad on soolise võrdõiguslikkuse ja kliima vahelise seose esirindel. EIGE veebipõhisel seminaril "Rohelise ja sooliselt võrdse transpordi suunas liikumine ELis" jagas Koutsomarkou praktilisi nõuandeid, kuidas linnad saavad oma säästliku mobiilsuse kavades tagada soolise võrdõiguslikkuse. "Linnad peavad liikumiskeskkonna puhul arvestama kolme aspektiga - turvalisus, kättesaadavus ja taskukohasus," selgitas Jenny.
Kujutage ette maailma, kus mehed reisiksid nagu naised…
Kasuliku näite jätkusuutlikust ja soovõrdsest mobiilsusest saame tuua Rootsi linnast Umeåst, mis juhtis URBACT GenderedLandscapevõrgustikku. Selles linnas võetakse kõik planeerimis- ja transpordialased otsused vastu peale sooliselt eristatud andmete analüüsimist. Nende liikuvuse uuring annab linnavalitsusele teavet, kes, millal, kuhu ja milliste vahenditega sõidab. Nii teavad nad, et 60% linnas sooritatud sõitudest tehakse säästlike vahenditega (jalgsi, jalgrattaga ning ühistranspordiga), samas on nende eesmärgiks 65%. Kui aga vaadata soolist jaotust, siis tegelikult liiguvad 66% naistest säästlikult, võrreldes 55%-ga meestest. Seega oleksid Umeå linna eesmärgid juba saavutatud, kui mehed reisiksid nagu naised.
Need andmed on Umeåt suunanud oma meetmeid fokusseerima just töökohtadele, kus on rohkem mehi. Vaatlusuuringute ning ettevõtete ja töötajatega tehtud intervjuude abil uurisid linnavalitsuse töötajad taristuküsimusi nagu bussipeatuste asukoht ja teenuste regulaarsus, kuid ka laiemaid teemasid nagu ajakasutus, kodused kohustused ja perekonna hooldamise jagunemine meeste ja naiste vahel. Selle otsese tulemusena muutis linn oma bussigraafikut ja lõi täiendavaid bussipeatusi.
Samuti on loodud ärihoonete ümbruses täiendavaid jalgrattaparklaid. Mõned ettevõtted annavad säästlike transpordivahendite kasutajaile ka lisapuhkusepäevi. Kokkuvõttes parandas see ka avaliku ja erasektori vahelist koostööd.
Umeå on vaid üks näide ning loomulikult oleks selliste sekkumiste tulemus paljudes Euroopa linnades erinev. Sellegipoolest võimaldavad eristatud andmed igas linnas hinnata ja jälgida rohelise ülemineku soolisi mõjusid.
Loe rohkem soolise võrdõiguslikkuse kohta linnaplaneerimises ja sellega seotud teemadel:
12.30-13.00 URBACT programmi ja Euroopa Linnaalgatuse (European Urban Initative, EUI) tutvustus ja eesmärgid
Kadri Jushkin, URBACT ja EUI Eesti järelevalvekomitee liige, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kadri Leetmaa, URBACT Eesti kontaktpunkt
Anneli Kährik, EUI Eesti kontaktpunkt
13.00-13.40 URBACT IV programmi uue taotlusvooru „Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustike“ (Innovation Transfer Networks) tutvustus (Kadri Leetmaa)
13.40-14.00 EUI taotlusvoorud ja muud võimalused aastatel 2024 ja 2025 (Anneli Kährik)
Innovatsiooni investeeringud (kuni 5 milj linna kohta), City-to-City Exchange, Peer-Review, Urban Agenda partnerlused
14.00-14.20 kohvipaus
14.20-15.30 Kogemuste vahetamine
1) Tartu linna kogemused Innovation Transfer Network projektis AS TRANSFER 2021-2022 (Katrin Kask, Tartu Linnavalitsus)
2) Euroopa Linnaalgatuse (EUI) ja URBACT kogemused Tallinna näitel: EUI-innovatsiooniinvesteeringu projekti “SOFTacademy” käivitamine (projekti kestus 2023–2027) ning teistes algatustes osalemine (Aado Altmets, Tallinna Strateegiakeskus).
15.30-16.00 Küsimused ja arutelu
URBACT programm on loodud piirkondade vahelise koostöö ja ühtekuuluvuspoliitika tõhustamiseks. Programmi võrgustikes vahetavad kohalikud omavalitsused kogemusi ja teadmisi, et ühes piirkonnas toimivaid lahendusi saaks edukalt rakendada ka mujal. URBACT programm soodustab teadlikult ka väikeste omavalitsusüksuste omavahelist võrgustumist Euroopas.
Alates 2023. aastast on paralleelselt URBACT programmile loodud ka Euroopa Liidu rahastatav European Urban Initiative (EUI) ehk Euroopa Linnaalgatus. Enamikes meetmetes toetab EUI igas suuruses KOVe uuenduslike meetmete ja teadmiste suurendamise ning säästva kohaliku arengu poliitika väljatöötamise ja teabevahetusega. Innovatsiooniinvesteeringute programmides saavad aga osaleda Eestist suuremad linnad või KOVide konsortsiumid.
URBACT programmi ja Euroopa Linnaalgatuse Eesti kontaktpunktid asuvad Tartu Ülikoolis geograafia osakonnas ning moodustavad edaspidi ühtse Euroopa linnapoliitikat vahendava kontaktpunkti. Eesmärk on julgustada omavalitsusi kasutama ära Euroopa linnapoliitika võimalusi ja tugimeetmeid ning olema KOVina nähtavad Euroopa tasandil. Meie uudiskirjaga saab liituda siin.
10. jaanuarist kuni 20. märtsini 2024 saab taotleda osalemist URBACT Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustike (Innovation Transfer Networks) taotlusvoorus. Sel korral saavad juhtpartneriteks olla kõik need linnad, mis on eelmisel finantsperioodil osalenud Urban Innovative Action programmis innovatsiooniinvesteeringu saajana. Võrgustikud pannakse kokku eesmärgiga nende kogemusest õppida. Täpsem konkursi info on saadaval siin. Juba on avatud ka partneriotsingu platvorm siin.
Euroopa Linnaalgatusel (EUI) on avatud mitmed taotlusvoorud:
· Innovatsiooniinvesteeringute voorud (toetus kuni 5 miljonit € linna kohta)
Kandideerida saavad alates 50 000 elanikuga omavalitsused või omavalitsuste grupid. Võimalus muuta piirkondade ambitsioonikad ja loovad ideed pilootprojektideks, mida saab innovatsiooniinvesteeringuna katsetada päris linnakeskkonnas.
· Piirkondlik infovahetus (City-to-City Exchange)
Infovahetusvoorus viiakse kokku 1) piirkonnad, mis seisavad silmitsi säästva linnaarenguga seotud konkreetse teema rakendamise väljakutsega, 2) piirkondadega, millel on vastava teemaga seotud kogemused. Taotlusvoor on pidevalt avatud ning osaleda saavad erineva suurusega omavalitsused.
· Ekspertnõustamine (Peer-review)
Osalevad piirkonnad saavad nõu oma ala ekspertidelt. Keskendutakse säästva linnaarengu strateegiate kavandamisele ja rakendamisele ühtekuuluvuspoliitika raames.
· Urban Agenda partnerlused
ELi omavalitsuste tegevuskava on uus ning mitmetasandiline töömeetod linnapoliitika väljatöötamiseks. Edendatakse koostööd liikmesriikide, omavalitsuste, Euroopa Komisjoni ja teiste sidusrühmade vahel.
URBACT valmistub järgmiseks ELi Linnalaboriks. URBACT ekspert Eddy Adams teeb kokkuvõtte linnade väljakutsetest ja prioriteetidest kliimaneutraalsuse saavutamise teekonnal.
Mida teame Euroopa kliimaneutraalsuse teekonna kohta? Enamus meist on teadlikud peaeesmärgist - Euroopa rohelise kokkuleppega on EL võtnud endale kohustuse saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks kaubandusblokiks. Mõnevõrra varem - juba 2023. aastaks - peaksid aga selle eesmärgini jõudma 100 teerajajat-linna. Need on NetZeroCities ehk netonulli linnad, kelle energia netotarve võrdub nulliga.
Samas teame, et üleminek kliimaneutraalsusele ei saa olema lihtne. Väljakutse on vaieldamatult väga suur, nii nagu selgitatakse ka valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) järeldustes planeedi praeguse ohutaseme kohta. Sellest hoolimata näeme, et hoiakud võivad olla kaldumas valesse suunda. Tagasilöögid ja vastupanu on suurenemas ning kliimaskeptikud püüavad samuti roheüleminekut takistada. Näiteks on levitatud vastukäivaid kahtlusi 15-minutilise linnamudeli kohta, seostades seda kodanikuvabaduste piiramisega ning kasutades sealjuures ära ka pandeemiajärgseid hirme.
Me teame ka seda, et kliimaneutraalsele ülemineku ulatus ja keerukus tekitab väikestele ja keskmise suurusega linnade jaoks spetsiifilisi probleeme. Niisiis uuris käesoleva aasta alguses URBACT 68 linna näitel, mis need on.
Millisteks raskusteks peavad linnad valmis olema?
URBACTi analüüs linnade vajaduste kohta andis kasulikku teavet probleemsete valdkondade kohta. Vastajad, kellest enamik olid pärit väikestest ja keskmise suurusega linnadest, tõid välja järgmised peamised väljakutsed:
Pakilisus (ajakriitilisus)
Keerukus
Madal teadlikkuse tase
Rahastus
Andmete ebaühtlane kvaliteet
Käitumisloogikad
Linnade jaoks oli loosungi "rohelise ülemineku" taga kõige tähtsamad alateemad just energiavaldkonna üleminek, millele järgnesid valdkondadena elamumajandus ja haridus. Sealjuures viimane on tõenäoliselt kõige otsesemalt seotud mõtteviisi muutuste ja uute oskuste õppimisega. Mis puutub võimekuse suurendamisse, siis kõige prioriteetsemaks peeti energeetika ja energiapoliitika valdkondi.
Kuidas saab URBACT aidata?
URBACTi tegeleb peamiselt riikidevaheliste linnavõrgustikega võtmevaldkondades. Meie programm annab linnadele ja valdadele ning sidusrühmadele raamistiku, mis toetab koostööd kõige olulisematel teemadel. Pole seega ka üllatav, et hiljuti kinnitatud 30 tegevusplaneerimise võrgustiku seas oli käsitletavate teemade seas väga palju erinevaid roheteemasid. Välja võib tuua näiteks:
Ringmajandus
Säästev maakasutus
Kliimamuutustega kohanemine
Energiamajanduse ümberkujundamine
Uuel EL programmiperioodil on URBACTil kolm läbivat teemat, mis puudutab kõiki võrgustikke sõltumata nende täpsest fookusest. Need on järgmised: rohelised linnad, sooline võrdõiguslikkus linnades ja digitaalsed linnad. (Olgu veelkord öeldud, et "linna" tähenduses võivad URBACT programmis olla kõik kohalikud omavalitsused.) Hiljutise URBACTi suveülikooli programmis, mis oli uute võrgustike jaoks mõeldud võimekuse suurendamise üritus (Malmös, augustis 2023), olid need läbivad teemad väga nähtavad ja URBACT programm kavatseb tulevastel kuudel veelgi enam sisuliselt panustada, et kõik võrgustikud oskaksid oma tegevustes nende teemadega arvestada.
Eespool öeldut silmas pidades on üheks oluliseks sündmuseks ELi Linnalaborid, millest esimene toimus juba 23.-24. novembril 2023 Hispaanias Viladecansi linnas.
Mis on ELi Linnalaborite roll?
Linnalaborid on üks URBACT programmi vahendeid võrgustikeüleselt oluliste teemade läbitöötamiseks ja teadvustamiseks.
Linnalaboreid korraldavad üheskoos URBACT ja Euroopa linnaalgatuse (European Urban Initiative) programmid. Mõlema programmi peamine eesmärk on toetada säästvat arengut kogu ELis. Linnalaborid pakuvad metoodiliselt usaldusväärset keskkonda, et tuvastada probleeme ning leida koos tõhusaid lahendusi, mida saab tulevase linnadevahelises koostöös laiemalt levitada. Mis kõige tähtsam - linnalaborites arutatakse läbi, millised lahendused toimivad ning jagatakse osalejatega vahetut kogemust Euroopa kõige innovaatilisemate linnaliste algatuste kohta.
Viladecans sobis hästi esimese ELi Linnalabori võõrustajaks. See omavalitsusüksus Kataloonias (kogenud URBACT linn juba mitmes varasemas võrgustikus) on hea näide sellest, kuidas suurte ambitsioonidega väike linn saab olla Euroopa linnapoliitikas väga suure mõjuga. Näiteks on palju tähelepanu ja tunnustust pälvinud selle linna uuenduslik ja kaasav lähenemine energiaüleminekule. Käesoleva aasta alguses anti Viladecansile (ja samuti Treviso linnale Itaalias) ELi Rohelise Lehe auhind, millega tunnustati jõupingutusi kliimaneutraalsuse saavutamisel. Viladecans oli ka juhtpartner eelmisel EL rahastusperioodil (URBACT III programmis) innovatsioonisiirde võrgustike (ITN) pilootprojektis ning andis oma innovaatiliste linnaliste lahenduste (Urban Innovatiove Actions ehk UIA programmi raames) põhimõtteid üle URBACT võrgustikus osalenud teistele partnerlinnadele.
Kaks neist varasema projekti partnerlinnadest, Trikala (Kreeka) ja Nagykanizsa (Ungari), liitusid ka novembris toimuva Linnalaboriga ja jagasid oma lugusid Viladecansi kogemuse rakendamise kohta. Samas linnalaboris osalesid ka teised varasemad UIA programmi linnad, näiteks Getafe (Hispaanias). Kogu üritus oligi korraldatud ja toetatud mõlema programmi poolt - URBACT III programm jätkub praegu URBACT IV-na ning varasemast UIA programmist on nüüd saanud EUI ehk European Urban Initiative programm.
Viladecansist edasi
Linnalaborid on oma oelmuselt justkui katsekeskkonnad. Igal ELi Linnalaboril on omaenda temaatiline fookus. Esimene URBACTi ja EUI ühine linnalabor keskendus energiaüleminekule. Teine, 2024. aasta alguses toimuv Linnalabor keskendub aga toiduteemale, milles on URBACT ja EUI programmidel samuti juba pikad kogemused.
Kui URBACT-EUI Linnalaborid võimendavad ja levitavad varasemate innovatsiooniprojektide tulemusi, siis sama loogikat jätkab ka peatselt algav uus URBACT võrgustikekonkurss. Juba 2024. aasta jaanuaris avatakse uus URBACT ITN (innovation transfer networks) konkurss, milles varasemad lõppenud UIA linnaprojektid saavad olla juhtpartneriks, et kanda oma innovatsioonikogemusi üle mujale Euroopasse, täpselt nii nagu tegi Viladecans oma URBACT III pilootprojektis. Programmi raames viiakse läbi ka mitmeid võimekuse suurendamise tegevusi kolme nimetud läbiva teema raames.
EUI programm pakub samuti mitmeid huvitavaid väiksemaid koostöö- ja võrgustumisvõimalusi:
Linnad saavad osaleda EUI võimekuse suurendamise üritustel, nagu näiteks hiljuti Tourcoingis (Prantsusmaal) toimunud rohelise ülemineku teemaline üritus
Linnad saavad osaleda EUI programmi innovatsioonialgatuste konkursil, millest viimane keskendus just roheliste linnade teemale.
EUI vastastikuse õppimise meede (City Exchange call) annab linnadele võimaluse kahepoolseks koostööks.
Vastastikuse eksperdihinnangu meetme (Peer Review channel) kaudu saavad linnad teha koostööd säästva linnaarengu strateegiate täiustamiseks, mis võib loomulikult hõlmata ka kõike, mis on seotud energiamajanduse ja energiaüleminekuga, aga ka kõiki teisi teemasid.
Kes Viladecani ei jõudnud, saavad uurida, mis on toimumas järgmistes Linnalaborites liituda URBACTi infokirjaga. Püsige kursis!
