Kas teadsite, et hetkel on umbes 35% ELi hoonetest üle 50 aasta vanad? Need ehitati "külma sõja" ajal või siis hiljem diskettide, esimese videomängu Pongi ja raskete kingasuuruste mobiiltelefonide ajastul. Nende vanemate hoonete energiatarve hõlmab praegu koguni 40% ELi energiatarbimisest ja 36% süsinikdioksiidi (CO₂) heitmetest. Lisaks kasutavad need vähemalt viis korda rohkem energiat kui hiljutised uuemad hooned. Kui aga hoonete energiatõhusust parandada, saaks kogu ELi energiatarbimist vähendada 5-6% ja CO₂ heitmeid 5% võrra. [1]

 Esmapilgul tundub, et tiheda asustuse ja kõrgete CO₂ heitmete tõttu peaksid energiaüleminekul juhtrolli võtma suurlinnad. Kuigi selles lähenemises leidub tõetera, ei ole Viladecansi linna jaoks põhiküsimus ainuüksi energiatõhususes. Tähtis on ka kohalikus poliitikas toimuv innovatsioon - mõtteviisi muutus. Just selles osas võivad keskmise suurusega linnad nagu Viladecans Euroopale ja kogu maailmale eeskujuks olla. Viladecansi linna lugu on elav näide sellest, kuidas sotsiaalne innovatsioon kohalikul tasandil toetab laiemate globaalsete eesmärkide poole liikumist.

Paratamatult tähendavad Euroopa Komisjoni rohepöörde eesmärgid seda, et inimkäitumine peab muutuma. Selle alla kuuluvad muutused inimeste elus, sotsiaalpoliitilistes protsessides ning selles, milliseid energialahendusi pakuvad tarnijad, tarbijad ja avalik sektor. Peab toimuma integratsioon – kõigi osapoolte aktiivne kaasatus, sh ärisektor, linna haldusasutused, koolid, teaduskeskused, ülikoolid ja ka kodanikud, eriti need, kelle rahakotti suurenenud energiakulud kõige rohkem mõjutavad. Kust alustada? Viladecans on välja pakkunud idee nimega VILAWATT.

2016. aastal Euroopa rahastusega algatatud linna innovatsiooniprojekt (Urban Innovative Action) VILAWATT idee seisneb uuenduslikus avaliku, erasektori ning kodanike partnerluses energiavaldkonna juhtimises, kusjuures protsess kaasab nii hooneomanikke kui ka nende arhitekte ja kujundajaid. Eesmärgiks on sütitada kodanikes mõtteviisi muutus energiateemal. Kui motiveerida kodanikke mängima aktiivsemat rolli energiaüleminekus, viib see suurte muutusteni suhtumises ja ka otseselt hoonete renoveerimisprotsessides. Seega koosneb VILAWATT projekti põhituumik Viladecansi linnavalitsusest, Barcelona suurlinna-alast ja kahest ühendusest: Kodanikuühendus Energiaülemineku jaoks (The Citizen Association for Energy Transition) ning Äri- ja Jaemüüjate Ühendus Energiaülemineku jaoks (The Business and Retailers’ Association for Energy Transition).

VILAWATT ja selle avaliku-erasektori-kodanike-partnerlus põhineb ideel, et energia pole luksuskaup, vaid põhivajadus. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada kodanikele avatusel, läbipaistvusel ja usaldusel põhinev energiaautonoomia ja innovatsioon juhtimises. Seega on põhiliitlasteks energiatarbijad, eriti need, kes elavad kõrgete küttehindega piirkondades. Peamised vahendid on teadlikkuse tõstmine ja tihe koostöö kogukondadega. Kuigi VILAWATT on tehniliselt vaid energiaülemineku projekt, ulatub selle mõju kaugemale elektrivõrgust ja energiaturu kulude-kasude analüüsidest. Tegemist on sotsiaalse innovatsiooniga, mis julgustab sügavat enesepeegeldamist ning ennetavaid meetmeid, mis omakorda soosivad tõhusust ja väldivad suuri lõhesid ühiskonnas nt tarbimisvõimes või panustamises.

Avame veidi konteksti, kuidas sai "kohalikust" "globaalne" tänu julgele juhtimisele. Viladecans, linn Baix Llobregati maakonna lõunaosas, asub Barcelona lähedal ning kuulub Barcelona linnaregiooni. Selles tihedalt asustatud linnas elab 67 197 elanikku (2020) vaid 20,4 km² suurusel alal, mille linnaruumi arengut on iseloomustanud 20. sajandi suured immigratsioonilained ja industrialiseerumine – seda nii möödunud sajandi 20ndatel kui  ka uuesti 60-70ndatel. Lisaks sellele, et väike põllumajanduslik asula muutus tööstus-ja teeninduslinnaks, viisid suured muutused ka äärelinnades uute elamupiirkondade ehitamiseni.

Ökoloogilise ülemineku valdkonna abilinnapea ja VILAWATT projekti juht Jordi Mazón toob välja oma linna pikaajalise energiaväljakutse kaks eri aspekti: "Energiavaldkonna juhtimine on osa probleemist ja osa lahendusest." Mazón arvab, et "VILAWATT projekti tugevaim külg on olnud hästi välja kujunenud struktuuri loomine - PPCP konsortsium - mis haldab energiat teistmoodi ja aitab muuta praegust energiamudelit. Viladecansil on väga heal positsioonil, et muutuda energiasõltumatuks kogukonnaks ja saada süsinikuneutraalseks aastaks 2050.”

See süsinikneutraalsuse siht liigub ühises suunas teiste eesmärkidega Viladecansis, Euroopas ja maailmas. Olles alla kirjutanud linnapeade paktile, järgib Viladecans oma energiakava, mis käivitati 2009. aastal ning uuendati 2017. aastal energia ja kliimakavaks (Sustainable Energy and Climate Action Plan - SECAP). Kava järgib ÜRO ja Euroopa Komisjoni linnaarengu tegevuskava poolt seatud eesmärke ning üks selle põhisuundadest 2030. aasta strateegias on ökoloogiline üleminek (kõrvuti hariduse innovatsiooni, linna säilenõtkuse ja elukvaliteedi eesmärkidega).

Nüüd on Viladecans juhtinud ka ambitsioonikat VILAWATT siirdemehhanismi pilootprogrammi. See võrgustik tegutses 2021. aasta märtsist 2022. aasta septembrini. Eesmärgiks oli UIA-ga (Urban Innovative Actions) koostöös kogutud teadmised anda edasi Seraingi (Belgias), Nagykanizsa (Ungaris) ja Trikala (Kreekas) linnadele.
 

URBACT III programmi rahastatud eksperimentaalse võrgustiku eesmärk oli aidata kohalikel omavalitsustel energiamuutuste protsessi läbi viia innovaatilise haldusstruktuuri  –  kohaliku avaliku-erasektori-kodanike partnerluse – loomise teel. Et kohalikul tasandil energiahaldust parandada, pakuti nelja põhiteenust: energiavarustus, energiakultuur, hoonete ajakohastamine ja kohalik energiasäästuga seostatud krüptovaluuta.

Nii nagu Viladecans, on ka Seraing, Nagykanizsa ja Trikala väikese kuni keskmise suurusega linnad, kellel on ambitsioonikad energiakavad. Samuti on nad kõik alla kirjutanud eelnevalt mainitud linnapeade paktile ja töötavad oma linna energia- ja kliimaplaanide kallal, et oma majandust ümber suunata targema, energiatõhusama ja ringmajanduse suunas. Kõik need linnad soovivad olla oma piirkonna liidrid, ennekõike just sihil muutuda tervislikumaks ja rohelisemaks linnaks.

VILAWATT projektiga toimunud õppimise juures oli keskmes linnadevaheline jõudude ühendamine. Sooviti leida toimiv tee iga linna erinevat olukorda arvestades, laenates parterlinnadelt edukaid tavasid. Nagu ütles abilinnapea Mazón: "Uute meetodite väljatöötamine tähendab meie jaoks ka olemasoleva ümbermõtestamist ja selle ühendamist mujalt kuuldud uute ideede ja suundumustega." Lõppude lõpuks elab pea 75% Euroopa elanikkonnast linnakeskkonnas. Sellepärast on antud võrgustikus osalevad linnad ideaalsed innovatsiooni katsealad.

Linnadel on võime muuta vaatevinkleid, mille kaudu hindame ühiseid probleeme. Linnad pakuvad suurepärast võimalust katsetamiseks - nad võivad seada eesmärke, luua reguleerivaid asutusi ja hinnata kulusid, mis motiveeriksid kehtiva korra muutmist. VILAWATT võrgustiku näitel võivad linnad olla muutuste elluviimise veduriteks. Sealjuures just selliste muutuste, millel on kodanike toetus, ning mis sisaldavad ühiselt loodud meetmeid õiglaselt ja kestlikult süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Võrgustik tegi partneritele ettepaneku (ja julgustab endiselt ka teisi EL linnasid seda kaaluma) leida kõigile kasulikke lähenemisi projektis, kus naaberelanikud parandavad üksteise eluaseme tingimusi, muudavad eluasemeid energiatõhusamaks, saavad juurdepääsu rohe-energiale ning saavad omakorda taskukohasemad ja läbipaistvamad energiaarved. See loob paremad elutingimused ning tõstab kodanike teadlikkust energiatõhususest ja -kasutusest. Samuti tõstab see tööhõivet.

Selle jaoks on VILAWATT käivitanud mitmeid õpikogukondi ja pakub spetsiifilist koolitust energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas, kaasates koole, jaemüügisektorit, ettevõtteid ja ka töötuid. Näiteks kasutavad partnerlinnad mängulist lähenemist, et aidata inimestel mõista algatuse tehnilisi aspekte, keskendudes nn demokogukondade loomisele, kes on valmis oma hooneid ajakohastama ning võitlema energiavaesusega. Samaaegselt pakutakse ettevõtetele stiimuleid valuutaringiga liitumiseks ja sellest kasu saamiseks, nt tasuta energiaauditeid jaemüüjatele.

VILAWATT kujundab tugevalt ümber varasemaid põhimõtteid. Seda mitte ainult tervikliku energiaülemineku poolest, vaid ka juhtimiskultuuri poolest. See ei ole kõigest veel ühe bürokraatliku kihi lisamine, vaid võimaluste leidmine erinevate meetmete integreerimiseks, kodanike aktiivseks osaluseks ja sotsiaalse kapitali loomiseks. Nii saab linnas muutuda eluviis tervislikumaks ja rohelisemaks, kus kedagi ei jäeta kõrvale.

Partnerlinnad tunnistasid, VILAWATT saaks toimida kui pikaajalise energiaülemineku protsesside arendamise mootor. Projektiga saavad nad näidata oma poliitilist solidaarsust ja tahet saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, just sellepärast ongi nende tegevuste kestlikkus osalejate jaoks üks juhtiv põhimõte. Sellised eesmärgid, ning elektri siseturu ühtsete eeskirjadega direktiivid (EL 2019/944), mis viisid energiakogukondade loomiseni, mängivad olulist rolli linnade tulevikus ja mõjutavad iga partnerlinna.

Arvestades vajalikke investeeringuid peab iga linn kindlasti leidma viise, kuidas omanikke toetada ja julgustada võtma osa hoonete moderniseerimises. Kuigi eeskirjad jäävad ELi ja riiklikule tasandile, toimuvad sügavamad muutused rohujuure tasandil ning saavad teoks ainult kohalikes omavalitsustes. Tegemist on väga hea ajastusega - järgmise 7 aasta jooksul on tõuke andmiseks mehhanisme palju. Euroopa Järgmine Põlvkond ja Euroopa roheline kokkulepe on üks nendest, mis on ideaalsed Viladecansi-sarnastele linnade jaoks, kellel jagub ambitsiooni maksimeerida sotsiaalset kapitali, poliitilist tahet ja sotsiaalse innovatsiooni võimekust energiaülemineku eesmärkide saavutamiseks.

VILAWATT-järgse võrgustikku ettevalmistamisel koostasid partnerid investeerimiskavad, mis sisaldasid iga linna väärtuspakkumist erinevatele huvirühmadele ja mida saab edaspidi kasutada kohalikul tasandil innovaatiliste tavade jätkusuutlikkuse tagamiseks. Viladecansi jaoks seisnes väljakutse selles, et kasutada ära nii teadmiste- kui ka tagasisidevoogusid, samal ajal arendades oma linna algset energiastrateegiat ja sellega seotud tegevusi. Näiteks on Viladecans katsetanud uusi viise erinevate gruppide kaasamiseks ning katsetanud kogukondade loomist teadmiste ja kogemuste jagamiseks.

VILAWATT-i ja Viladecansi ideed ning sotsiaalne innovatsioon sümboliseerivad arenevat poliitilist nägemust, mis on hakanud üle Euroopa saama rohkem hoogu ja tähelepanu, ütles Mazón. Lisaks samaaegselt kohalikule ja üleilmsele lähenemisele (glocal – global + local) soosib see ka inimlikumat lähenemist. Mazón ütles selle kohta ilmekalt: "Kõige hämmastavamaid materjalid, mida praegu arendatakse - need, mis transformeerivad linnaplaneerimise, inseneritöö ja mõõdistamise valdkondi ning muudavad radikaalselt meie eluviisi - põhinevad nanoteadusel." Ta selgitab, et "innovaatilised materjalid põhinevad aatomite optimaalsele paigutusele, et saavutada parim materjal. Materjali makroskoopilised omadused on õige mikroskoopilise struktuuri tulemus.” Ta võtab oma metafoori sobivalt kokku: "Samuti peab kohalikul tasemel toimuv innovatsioon võimaldama luua paremat ühiskonda ja maailma. Omavalitsused on kui aatomid materjalis ja poliitikud on n-ö nanoteaduste insenerid. Meie eesmärk on luua parem maailm, edendades kohalikke omavalitsusi".

Soovid rohkem uurida Viladecansilt ja teistelt inspireerivate linnadelt, kuidas teha energiülemineku hüpe?

Registreeri end EL Linnalaborisse Viladecansis 23.-24. novembriks 2023.

[1] ÜRO Keskkonnaprogrammi rahvusvahelise ressursside paneeli raport: Ressursitõhusus ja kliimamuutused 2020; ja Heitkoguste eesmärkide mahajäämuse raport 2019, mis on mõlemad viidatud dokumendis COM(2020) 662: Renoveerimislaine Euroopas – keskkonnasõbralikumad honed, töökohtade loomine, elujärje parandamine.

Osalejad tõdesid, et vanad harjumuspärased meetodid ja lähenemised enam ei tööta, vaja on, lisaks eesmärkide paremale lõimimisele valdkondlikesse poliitikatesse, ka valdkondi omavahel paremini lõimida, ning tuua laua taha erinevad osapooled – seega on vajadus uue
valitsemise mudeli järele, mis arvestaks muuhulgas kohaliku kontekstiga. “Et muutust luua, on vaja tegutseda siin ja praegu, mitte 5 või 10 aasta pärast» nentis Mats-Laes Nuter Tallinna Strateegiakeskusest.

Suurimaks väljakutseks peeti just vastutavates organisatsioonides töötavate inimeste meelelaadi muutust. APN võrgustiku kohtumisele lisas vürtsi samal ajal aset leidev Smart Cities Convention ning NEXPO, millest oli võimalik osa saada, tutvuda targa linna lahenduste ja
rohetehnoloogia tippsaavutustega tutvuda.

Tallinna kohtumise korraldajaks oli Tallinna Strateegiakeskus Krista Kampuse ja Triin Sakermaa eestvedamisel.

URBACTi ülikool

URBACT Ülikool toimus sel aastal peale mitut aastat jälle päriselus, 28.-30. augustil Malmös. Osales üle 400 partnerlinna esindaja 30-st uuest tegevusplaneerimise võrgustikust. Alates esimesest URBACTi Ülikoolist 2011. aastal on ühisele õppimisele suunatud kampuste seeriat peetud üheks URBACT programmi võimekuse suurendamise olulisimaks verstapostiks.

URBACT ülikooli juhtmõte on anda URBACTi toetust saavate linnade ja valdade eestvedajatele konkreetseid näiteid ja teadmisi selle kohta, kuidas nn URBACTi Meetodit rakendada. Eesmärk on luua osalejates valmisolek moodustada omaenda URBACTi kohalikud grupid, luua ning ellu viia integreeritud tegevuskavad. Just viimased on URBACTi tegevusplaneerimisvõrgustike peamiseks väljundiks.

Järgnevalt sellest, mis meil nende kolme ülikoolipäeva jooksul kavas oli!

1. URBACT meetodite ja vahendite järeleproovimine

Iga päev veetsid osalejad veidi üle tunni tutvudes tehnikate ja vahenditega, mis aitavad neil luua ja säilitada oma URBACTi kohalikke gruppe, mõista kohalikke väljakutseid, arendada ühiseid visioone ja planeerida eesmärkidele suunatud tegevusi. Osalejad jagati erinevate võrgustike liikmetest koosnevatesse gruppidesse, seejuures loodi uusi ideid võimaldav ja vaba õhkkond mõttevahetuseks. Seejärel liikusid osalejad edasi Network@Work sessioonidesse, kus veelgi väiksemates gruppides harjutati probleemide analüüsimist ja stsenaariumite kavandamist, huvigruppide kaasamist ning loomulikult integreeritud tegevuskavade koostamise tehnikaid.

Kogu ürituse jooksul kasutatud material on kättesaadav URBACTi Tööriistakasti veebilehel ning see kindlasti rikastab metoodiliselt kõigi kohaliku arendustegevusega tegelevate inimeste seniseid töövõtteid ja arutelude pidamise metoodikaid. Nagu ütles üks osaleja Øystein Leonardsen Kopenhaagenist, “Mida rohkem vahendeid sul tööriistakastis on, seda kindlamini varustatud sa oled erinevateks olukordadeks.” Teisisõnu võib öelda, et kui vahendiks on ainult haamer, kipume me lahendama väga erinevaid ja kompleksseid probleeme ühte ja sama moodi. “Haamriga saab ainult naelapea pihta lüüa,” nentis Leonardsen.

2. Partneritega kohtumine üle kogu Euroopa

Paljudele, kes on alates 2023. aasta suvest osa meie uutest tegevusplaneerimise võrgustikest, oli URBACTi Ülikool esimene võimalus kohtuda kõikide uute projektipartneritega. Tänu kohvipausidele ja muudele jutuajamistele  oli osalejatel erakordne võimalus paremini tundma õppida teisi võrgustiku liikmeid, eriti Network@Work sessioonide ajal. Clémentine Gravieri (võrgustike ja võimekuse suurendamise üksuse juht URBACTi sekretariaadis) meelest “oli tore lõpuks korraldada sellist näost-näkku võimekuse suurendamise üritust,” eriti “peale kahte URBACTi e-Ülikooli aastatel 2020 ja 2022. Miski ei tööta paremini, kui otsekontaktis toimuvad mõttevahetused ja kolm päeva üksteiselt õppides veetmine.”

3. Madala süsinikujalajäljega ürituse kogemine

Pole uudis, et URBACT eelistab madala süsinikujalajäljega üritusi, ka selle aasta URBACTi Ülikool jätkas samal lainel. Toidumenüü oli täistaimne ning toiduraiskamise vältimiseks rakendati erinevaid abinõusid. Nagu mõned osalejad juba märkasid, siis toiduülejääke taaskasutati ohutult järgmistes toidukordades. Samuti suudeti programmiga edukalt toetada ja reklaamida pehmemaid transpordiviise ja julgustada osalejaid oma mugavustsoonist välja astuma. Üks osaleja sõitis osaliselt rattaga Rotterdamist (Holland) Malmösse (Rootsi), paljud teised jõudsid kohale rongiga.

Kui mitte arvestada meeldivaid mälestusi, uusi teadmisi ja kauneid taastöödeldud paberitest tehtud nimesilte (milles leidusid istutamiseks mõeldud metslillede seemned), ei võtnud osalejad endaga midagi muud koju kaasa. Isegi kaelapaelad jäeti ürituse toimumispaika, et neid tulevastel URBACTi üritustel taaskasutada. Erinevalt eelmistest URBACTi Ülikoolidest ei jagatud seekord füüsilisi meenetooteid, mida hiljem tarvis pole. Kogu URBACTi Ülikooli ürituse süsiniku jalajälg mõõdetakse ära ja kompenseeritakse metsastamise ja teiste kohalike roheprojektide rahalise toetamise teel.

4. Malmö eri nurkade avastamine

Ürituse esimesel täiskogu kokkusaamisel võttis osalejad soojalt vastu Sofia Héden, Malmö abilinnapea keskkonna valdkonnas. Lisaks said osalejad teada, et URBACTi Ülikooli toimumispaik Malmö Arena võõrustab ka järgmise aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Viimane on vaid üks paljudest huvitavatest tegevustest, mis Malmöl lähiajal plaanis on.

Nagu igas URBACTi Ülikoolis, on võõrustav linn ürituse enda keskne element. Programm pöörab tähelepanu linna kohalikele ettevõtmistele, olemasolevatele projektidele ja tulevikuplaanidele. Malmö on pikka aega olnud URBACTi projektipartner, olles osalenud JÄTKUSUUTLIKU EUROOPA (RESILIENT EUROPE) URBACT võrgustikus (2015-2018) ja tegevusplaneerimise võrgustikus HAKKAME RINGLEVAKS (LET’S GO CIRCULAR) (2023-2026), mõlemad väga otseselt keskkonnasõbralikkusele suunatud võrgustikud.

Ürituse teise päeva pärastlõunal said osalejad pilgu heita mõnedele Malmö linna pärlitele. 12-st kohapealsest külastusest, mille seast osalejad said oma ekskursiooni valida, keskendus enamus ringleva majanduse põhimõttele. Põnevad olid ka sadama-alade taaselustamise, soolise võrdõiguslikkusse ja kohaloome ning ettevõtluse ja sisserändajate integratsiooni teemalised ringkäigud.

5. Rohkelt üllatusi

URBACTi meetodite ja vahendite ekspert Eddy Adams pidas oma lemmikuks URBACTi Ülikooli aspektiks just üllatusmomente. Ka seekord ei jäänud selliseid hetki väheks - võrgustike liikmed astusid lavale ja poseerisid piltide jaoks, eesriide taga toimusid ootamatud istumised. Isegi mõned URBACTi riiklike kontaktpunktide esindajad mängisid erilist rolli - nimelt kehastusid nad erinevate EL riikide linnapeadeks, külastasid sessioone ja julgustasid osalejaid kaalutlema rohe-, soovõrduse ja digiteemade omavahelist ristumist ja seotust.

Tagatipuks leidis aset ka tantsutund, mis osalejatel kahtlemata nii pea ei unune. Soojalt jäävad meile meelde ka inimestevahelised uued sidemed, teadmised ja õpitud oskused.

Kui olete huvitatud URBACTi metoodikast, on rohkem informatsiooni saadaval URBACTi Tööriistakastis. Lugege ka Malmö Ülikooli ja tulevaste tegevusplaneerimise protsesside kohta siit:

• Kohalike probleemide olemusest arusaamine ja ühiste visioonide loome
• Huvirühmade kaardistamine ja kohalike partnerluste tugevdamine
• Probleemidest tegudeni jõudmine integreeritud tegevuskavade abil

Avatud on uus info jagamise veebileht - Portico on kohaliku tasandi piirkondade omavaheliste teadmiste jagamise platvorm, mille on välja töötanud EUI ja mida rahastab Euroopa Liit. Portico platvormi eesmärgiks on toetada omavalitsuste poliitika paremat kavandamist, rakendamist, omavahelist koostööd ja teadmiste jagamist.

https://portico.urban-initiative.eu/

23. oktoobril toimub veebiseminar looduspõhiste lahendustega arvestava ruumi loomisest – EU REGREEN projekti tulemuste arutelu kolme Euroopa omavalitsuse näitel.

Täpsem info ja registreerumine siin: https://www.slu.se/en/ew-calendar/2023/10/urban-forests-webinar-with-asa-ode-sang/

8.-9. novembril toimub Prantsusmaal Lilles Rohepöörde teemaline üritus. Registreerimine on avatud kõigile huvilistele ning osalemine on tasuta.

Täpsem info ja registreerumine siin (vajalik on luua EUI konto): https://www.urban-initiative.eu/form/green-transition

23.-24. novembril toimub Hispaanias Viladecans linnas EU City Lab üritus energiaalase ülemineku teemal. Tutvustatakse vastavate URBACT võrgustike ja UIA projektide kogemusi ja tulemusi. Täpsem info ja registreerumine siin: https://urbact.eu/events/lab-energy-viladecans

URBACTi üks peamisi võrgustikutüüpe on nn tegevusplaneerimise võrgustikud. Nende käigus oodatakse linnadelt kohalike strateegiate ja tegevuskavade loomist. Seda tehakse toetava rahvusvahelise võrgustiku toel. URBACT julgustab kõiki partneromavalitsusi kasutama kaasavat lähenemist ehk kohalikul tasemel erinevate inimeste koostööks kokkutoomist. Nimelt tuuakse URBACTi võrgustikes klassikaliselt kokku nn URBACT kohalik grupp, mis koosneb kõigist olulistest teemaga seotud huvirühmadest – KOV esindajad, kogukonnaühendused, mittetulundusühingud ning teised avalikud institutsioonid nagu ülikoolid, rääkimata ettevõtetest ja aktiivsetest kodanikest. Lisaks rahvusvahelisele mõttevahetusele ja juhtekspertide toetusele on igale URBACTi kohalikule võrgustikule antud vajalikud vahendid, et luua tegevusplaneerimise võrgustike nurgakivi: integreeritud tegevuskava.

Alates 2019. aastast on tegevuskavasse lisandunud veel üks element: uute ideede ja tegevuste katsetamine nn “Väikese Mastaabi Tegevuste” (ingl. k. Small Scale Actions) näol. Nimetame neid edaspidi eesti keeles URBACTi väikekatsetusteks. Mida selle all mõeldakse? Tegemist on seni katsetamata või väga vähe testitud idee või kontseptsiooniga, mis on mõistlik väikses mastaabis kohalikul tasandil järele proovida, et hinnata selle potentsiaali. Selle kogemusega on URBACTi kohalikel võrgustikel võimalik aru saada, kas antud tegevus on asjakohane, metoodiliselt mõistlik ja teostatav, ning kas selle rakendamisel on kogukonnale tõeliselt positiivne mõju. Lühidalt öeldes on see justkui “kontseptsiooni tõestamine”, kinnitamaks et idee või hüpotees on sidus ja realistlik. Kui idee on katse edukalt läbinud, saab selle rakendamist kaalutleda tulevikus laiemalt nii oma KOVi tegevustes kui ka mujal võrgustiku partnerlinnades.

Väikekatsetuste läbiviimiseks kulutasid eelmise perioodi URBACTi võrgustike linnad kuni 10 000 eurot ühe partneri kohta.

URBACTi jaoks oli selline tegevus uus. Polnud kindlust, kas partner-KOVid soovivad sellist võimalust üldse kasutada, või kas selliste eksperimentide läbiviimises nähakse lisaväärtust. Seega viisime 2022. aastal läbi uuringu, et hinnata nii katsetamise edukaid külgi kui ka potentsiaalseid eksimiskohti. Järgnevalt meie uuringu põhitulemustest.

 Väikekatsetused... mis mõttes?

 Et sellele küsimusele paremini vastata, intervjueerisime 23 tegevusplaneerimise (2019-2022) võrgustike esindajaid. Esimene intervjuu küsimus oli, kas partnerlinnad said URBACTi väikekatsetuste kontseptsioonist hästi aru. Vastused olid üsnagi kirjud. Ühest küljest olid eelneva testimise kogemusega linnad väikekatsetustega tuttavad, mõistsid kontseptsiooni koheselt ja tundsid end sellega mugavalt. Samal ajal jäi idee paljudele linnadele võrdlemisi häguseks. Osaliselt oli selle põhjuseks kindlasti URBACTi poolt antud suunised ning asjaolu, et URBACT ise ka alles testis väikekatsetusi kui uut meetodit. Kuna puudus täpne juhtnöör, mis on (ja mis ei ole) väikekatsetus, tekkisid partnerlinnadel sellest omaenda versioonid ja tõlgendused. Üks juhtpartner kommenteeris järgnevalt: “Kuidas sa defineerid sõna “väike”? See pole üldse nii lihtne!”

Eelneva URBACT programmi kogemus puudus – artiklid, videod, täpsemad kirjeldused – seda meetodit ei saanud ka veel käsitleda URBACTi programmitasandi võimekuse arendamise üritustel (linnafestivalid, suve- ja e-ülikoolid jmt). Seega pidid enamik võrgustikke selgust leidma iseseisvalt, toetudes URBACTi ekspertidele.

Mõttevahetused erinevate võrgustike juhtekspertide vahel tulid kasuks. Omavaheline arupidamine on võimaldanud arutada seda, kuidas saaks väikekatsetuse printsiipi võrgustikele paremini ühtmoodi tutvustada. Nimelt olid just tegevuste paindlikkus ja mänguruumi olemasolu need, mis tegid kogemuse eriti huvitavaks, mitmekesiseks ja rikkalikuks. Kuid isegi siis, kui linnadele said selgeks katsetustegevuste põhimõtted, torkas silma küsimus - kas nad otsustavad selle ka ära proovida? Need väikekatsetused ei olnud sel korral URBACTi programmi kohustuslikud tulemid, selle said ette võtta soovijad.

Väikesed sekkumised – suur mõju

Kas linnad kasutasid ära tegevuste katsetamise võimalust? Ootamatult paljud. Kõik 23 tegevusplaneerimise võrgustikku võtsid võimalusest kinni - võrgustikeüleselt registreeriti kokku lausa 236 väikekatsetust. Pea kõik partnerlinnad proovisid seda ideed vähemalt ühe korra. Üsna paljud linnad viisid läbi kolm, neli või lausa viis katsetustegevust. “Partnerlinnad olid URBACTi väikekatsetuste pärast nõnda elevil, et nad panustasid nendesse väga palju aega ja energiat. Mingil hetkel pidime me nendele meelde tuletama, et protsessi põhitulem ei ole mitte pilootprojektid ise, vaid [ikkagi] nende integreeritud tegevuskavad,” arvas üks juhtpartneritest.

Ei ole üllatav, et partnerlinnad olid väga entusiastlikud. Katsetustegevuste kujundamisprotsess olenes antud linna tegevusplaani temaatilisest rõhuasetusest, inimeste oskustest, aga ka sarnaste meetmete varasemast olemasolust. Kuigi väikekatsetusi on keeruline rangelt kategoriseerida, saame me öelda, et kõige tihedamini esiletulevad tegevusvormid olid töötoad ja üritused, millele järgnes toote-teenuse süsteemide prototüüpimine ning küsitlused või intervjuud. Kõik need tegevused püüdsid omal moel koguda avalikku arvamust.

Partnerlinnad on kasutusele võtnud mitmeid erinevaid meetodeid kogukondade kaasamiseks. Näiteks korraldas Aktiivsete Kodanike võrgustiku linn Dinslaken (Taani) fotoekspeditsiooni, kus populaarsete linnapiirkondade teismelistega koos avastati, dokumenteeriti ja arutati nende kodupiirkondade üle. Veel üks märkimisväärne näide pärineb Turismisõbralikkude Linnade võrgustiku Druskininkai linnast (Leedu), kus puudega inimesed kutsuti kokku, et mõista linnainfrastruktuuri kasutajasõbralikkust puudega inimeste jaoks.

Katsetustegevused on olnud efektiivsed ka ideede koosloomisel. Näiteks Nullsüsinik-linnade võrgustiku partner Moderna (Itaalia) korraldas rahvusvahelise Climathoni algatuse raames häkatoni, kus tudengite kokkutoomine võimaldas neil välja töötada innovatiivseid ideid ja algatada projekte, mis aitaks taaselustada Torazzi tööstuspiirkonda. Samuti on katsetatud uute teenuste ja protsesside protoüüpimist - näiteks on SIBDev võrgustiku partnerlinn Herleen (Holland) testinud n-ö “ravi üksilduse vastu”. Viimase eesmärk oli kasutada sotsiaalteraapiat üksilduse leevendamiseks vananeva elanikkonna seas ja seeläbi luua naabruskondade “ühenduskohad”, mis toetaksid patsiente ja elavdaksid sotsiaalseid kogunemisi ja kohtumisi.

Lisaks on nende eksperimentide kaudu leitud võimalusi testida uusi tooteid ja ühisruume, näiteks nagu Coimbra linnas (Portugal) ajutise poe ülespanek, et edendada kohalikku toodangut kooskõlas Toidukoridoride võrgustiku printsiibiga. Katsetused võivad endast kujutada ka kesklinna tänava sulgemist – sellist lähenemist proovis Turku (Soome), et katsetada inimkesksemat ruumilist planeerimist, mis on üks Tervislikkude Linnade võrgustiku põhieesmärkidest.

Miks just katsetamine?

Üldiselt näitas uuring, et URBACTi väikekatsetuste meetodit peeti väga väärtuslikuks. Olenemata nimetusest - väikese mastaabi tegevused, pilootprojektid, prototüüpimine - tegevuste katsetamise kasulikkus oli ilmselge. Lisaks sellele, et aru pidada, millised ideed sobivad integreeritud tegevusplaanidesse, on katsetamine aidanud elavdada kogukonnatunnet ja kaasatust URBACTi kohalike võrgustike liikmete, huvigruppide ja teiste seotud inimeste vahel. “Kõik hüppasid pardale ja nautisid seda võimalust väga. Koos URBACTi kohaliku võrgustikuga arendasime me tosinaid uusi ideid väikekatsetuste jaoks! Lasime isegi oma URBACTi kohalikul võrgustikul mõnesid katsetustegevusi iseseisvalt läbi viia, sest nad olid väga innukad ja soovisid katsetustegevusi veel juurdegi teha,” ütles üks juhtpartner.

“Enamik URBACTi väikekatsetusi, mis meie võrgustikes prooviti, otsustati pikaajaliselt kasutusele võtta meie linnade integreeritud tegevusplaanides,” kommenteeris üks juhtekspert. “See oli üks meie väga kindlatest sihtidest – proovida tegevusi enne, kui me neid laiemalt integreeritud tegevusplaanides ette näeme.”

Olgu see siis osa tegevusplaneerimise võrgustikest või mitte, ühes asjas jõuti URBACTis selle kogemuse kaudu üksmeelele – jah, tegevuste katsetamine on tähtis ning meetodina väärt jätkamist.

VÄIKESE MASTAABI TEGEVUSTE KATALOOG

Artikli autorid on Elisa Saturno, Liat Rogel, Selam Mebrahtu ja Christophe Gouache.

____________________________________________________________________

Ideede väikesel tasemel katsetamine sai osaks hiliseima URBACTi tegevusplaneerimise võrgustike kavast aastateks 2023-2025. Kliki siia, et näha, kes on osa uutest võrgustikest.

Oli põnev kuulda, milliste linnaväljakutsetega tegelevad teised võrgustikud ning arutati, mida oleks üksteiselt õppida. Eesti partnerite osalusel alustas suvel tegevust 6 URBACT- APN võrgustikku, milles osaleb 5 Eesti omavalitsust – Pärnu linn ja Tori vald, Tallinna linn, Tartu linn ja Tartu vald.  

Linnad (igas suuruses), piirkonnad, riigiasutused, linnade katusorganisatsioonid ja sidusrühmad saavad esitada taotluse, et osaleda uutes temaatilistes Euroopa partnerlustes (kas ühes või mõlemas): toit ja võrdõiguslikkuse linnad. See on suurepärane võimalus, et jagada teiste partneritega teemavaldkonnas kogemusi, tutvustada häid praktikaid, koostada või ajakohastada oma tegevuskavasid ning panustada Euroopa Liidu poliitikasse ja rahastusmeetmete kujundamisse antud valdkonnas.

Tähtaeg 28. september!

Rohkem infot ja liitumistaotluse esitamine siin: https://www.urbanagenda.urban-initiative.eu/

1. septembril külastasid juhtekspert ja juhtpartner Tartut, et koos kohaliku tiimiga käima lükata võrgustiku tegevused, milles Tartu linn osaleb.  Tartu linn osaleb kaugtöö-teemalises APN võrgustikus"Remote-IT". Päeva jooksul anti ülevaade kohalikust kontekstist, tutvustati URBACTi tegevusi ja kaardistati häid praktikaid, mida Tartul teistele võrgustiku linnadele pakkuda on. Räägiti kaugtöö praktikatest Tartu linnavalitsuses ja Tartu võimalustest välja areneda atraktiivseks kaugtöö tegemise sihtkohaks. Kahe ja poole aasta jooksul valmib URBACT programmi raames Tartu jaoks integreeritud tegevuskava, mille alusel saab hakata neid suundi sihipäraselt arendama.

Tartu linn osaleb URBACT-IV programmi tegevusplaneerimise (APN) võrgustiku tegevustes. Tartus koordineerib APN tegevusi Sandra Õnne, teenuste arendusjuht. Lisaks Tartule osaleb uutes sel sügisel alanud võrgustikes veel neli Eesti linna ja valda (Tallinn kahe projektiga, Pärnu linn, Tori vald ja Tartu vald).

Eesti võrgustikud kohtuvad 12. septembril Pärnus, et omavahel infot vahetada ja plaane seada.

Euroopa Komisjon võttis vastu uued suunised, mis aitavad liikmesriikidel ajakohastada ja rakendada kõikehõlmavaid riiklikke kohanemisstrateegiaid, plaane ja poliitikaid kooskõlas Euroopa kliimaseadusega ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga.

Alates äärmuslikest kuumalainetest ja laastavatest põudadest kuni surmavate metsatulekahjude ja rannikujooni erodeerivate meretaseme tõusudeni on kontrollimatu kliimamuutuse mõjud hästi teada ja neilt on juba palju lõivu makstud. Tänaste komisjoni suuniste eesmärk on aidata liikmesriikidel täiustada oma ettevalmistusi nende intensiivistuvate mõjudega hakkamasaamiseks.

Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruande viimased järeldused on rõhutanud kliimamuutuste mõjudega kohanemise kiireloomulisust: „Kõigile elamisväärse ja jätkusuutliku tuleviku kindlustamiseks on kiiresti sulgumas praegune võimaluste aken kindlustada elamisväärne ja jätkusuutlik tulevik meile kõigile“ ning „kohanemistegevuste kiirendatud rakendamine veel sellel kümnendil vähendaks inimestele ja ökosüsteemidele prognoositud kahjusid märkimisväärselt ning tooks kaasa palju eeliseid.

Kliimaga kohanemisest tuleb teha poliitiline prioriteet

Nüüdsed Euroopa Komisjoni kujutavad endast tõhusat vahendit riikide valitsusasutustele, et muuta kliimaga kohanemine kõige olulisemaks poliitiliseks prioriteediks. Komisjon püüab toetada liikmesriike võtmaks kasutusele nn kogu valitsemist hõlmavat lähenemisviisi kliimaga kohanemise poliitika kujundamisel, mis oma olemuselt tähendab mitmetasandilist koordineerimist ja sihtidega süviti tegelemist nii horisontaalselt, eri valitsusvaödkondade vahel, kui ka vertikaalselt, kõiki piirkondlikke ametiasutusi kaasates (sealhulgas regionaalsed ja kohalikud valitsustasandid). Suunised sisaldavad ka põhjalikku loetelu kliimamuutustega kohanemise poliitika põhijoontest, mis tuleks tervikuna rakendada riiklikus kliimapoliitikas. Need põhijooned on näiteks järgmised:

1. üleskutse luua pehmete poliitikameetmete asemel selge õigusraamistik;
2. regulaarselt ajakohastatud kohanemisstrateegiad ja -plaanid;
3. kliimariskide hindamine, mis põhinevad infrastruktuuri ja süsteemide regulaarsete stressitestide tulemustel;
4. kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamine, sealhulgas nende kaasamine, kes on kliimamuutuse suhtes eriti haavatavad, samuti koostöö nende sidusrühmadega, kes on olulised muutuste mõjutajad ja võtmetegijad kohanemismeetmete kavandamisel ja rakendamisel.
5. kõigi asjaomaste sektorite ja kõigi avaliku halduse tasandite kaasamine, mis omakorda peaks olema varustatud piisavate personali- ja finantsressurssidega;
6. kõigi kohanemismeetmete pidev jälgimine ja hindamine.

Liikmesriikide kavade ja plaanide täiustamine

Liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade täiustamiseks esitatakse komisjoni äsjastes suunistes uusi teemasid ja poliitikavaldkondi, mida tuleb riikide kliimapoliitika kujundamisel paremate tulemuste tagamiseks arvesse võtta. Näiteks kujutavad looduspõhised lahendused teiste meetmetega võrreldes endast sageli tõhusaid ja ka kulutõhusaid kohanemisvõimalusi ning tõotavad tuua kaasa olulist sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku kasu. Kasutatakse mõistet „õiglane säilenõtkus“ (justresilience), mis hõlmab kliimariskide ebavõrdselt jaotuva koormuse vähendamist ning ka õigluse tagamist kliimakohanemisest saadava kasu jaotumisel erinevate rahvastikugruppide vahel. Nagu juhised osundavad, peaksid need kaalutlused läbima kogu poliitika kujundamise protsessi. Et pakkuda võimalust õppida senistest kohanemisstrateegiatest ja -tegevustest, tuuakse uutes suunistes ka erinevaid näiteid halvast kliimakohanemisest (s.o. kohanemispüüdluste soovimatutest negatiivsetest tagajärgedest).

Taustaks

Need suunised on 2021. aastal vastuvõetud ELi kohanemisstrateegia üks peamisi tulemusi ja aitavad saavutada süsteemsema lähenemisviisi omaksvõtmist kliimaga kohanemisega seoses ning täiustada erinevaid kohanemisstrateegiate ja -kavade täiustamist liikmesriikides ja kohtadel.

Suunised põhinevad omakorda varasematel 2013. aastal välja antud kohanemisstrateegiate väljatöötamise suunistel ning on selle jätkuks. Siiski peegeldavad need olulisi muutusi poliitikamaastikul nii ELi kui ka riiklikul tasandil alates sellest ajast. Euroopa Liidu tasandil ongi kõige märkimisväärsema muutuse toonud ELi kohanemisstrateegia ja Euroopa kliimaseaduse vastuvõtmine 2021. aastal. Euroopa kliimaseadus nõuab liikmesriikidelt pidevat edasiminekut kliimakohanemisvõime suurendamisel, oma vastupanuvõime tugevdamisel ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel vastavalt Pariisi kokkuleppe artiklile 7. See siduv seadus sisaldab ka sätteid liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade kohta. Kuna nüüdseks on kõigil liikmesriikidel juba riiklikul tasandil kohanemisstrateegia ja/või -plaan, on uute komisjoni suuniste eesmärk aidata liikmesriikidel neid ajakohastada ja täiustada.

Euroopa Komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe eest vastutav asepresident Frans Timmermans kommenteeris seda nõnda: „Ilmastikunähtused, mida paljud eurooplased just neil päevil kogevad, muutuvad äärmuslikumaks ja sagedasemaks, kui kliimamuutustesse olulist muutust tuua ei õnnestu. Need praegused olukorrad tuletavad meile valusalt meelde vajadust tõhustada juba toimunud muutuste leevendus- ja kohanemismeetmeid. Toetudes ELi kohanemisstrateegiale, aitavad täna välja antud suunised kõigil ELi riikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel kavandada tõhusaid kohanemismeetmeid, et kaitsta oma kodanikke, ettevõtteid, linnu ja loodust kliimamuutuste mõju eest.“

Loe täpsemalt suuniste teksti:

Liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade suunised

GENERAL PUBLICATIONS 26 July 2023

Eestikeelne versioon on leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52023XC0727(01)

Teisi seotud materjale:

Kliimamuutustega kohanemine

Euroopa Liidu kohanemisstrateegia

Kliimamuutustega kohanemise missioon

EL kohanemisstrateegia (pressiteade 2021)

URBACT ülikool toimub 28.-30. augustil ja Eestit on esindamas neli omavalitsust – Tallinna linn, Tartu
linn, Tartu vald ja Tori vald. Kõik need linnad ja vallad on URBACT IV Action Planning Networks uued
liikmed.