Elujõuline roheline linnaökonoomia: viis teed kestliku tuleviku suunas

Edited on 03/12/2025

tekst

Hiljutise URBACTi veebiseminari linnade lood on rohelise majanduse meetodite suunanäitajaks.

2025. aasta 13. novembril kogunes 134 linnapraktikut, eksperti ja roheteemade entusiasti arutlema küsimuse üle: „Mis on jõudsalt arenev roheline linnaökonoomika? Kas see sõltub linna suurusest, kohalikust majanduspoliitikast või olemasolevatest tööriistadest? See artikkel jätkab arutelu selle üle, miks roheline linnamajandus on oluline ja mida saame õppida erinevate linnade lugudest. Need lood, mis põhinevad viie URBACTi võrgustiku tööl, näitavad, kuidas roheline majandus on saavutatav isegi väga erineva algtaseme juurest.

Mis teeb linnamajaduse roheliseks ja miks see on oluline

 

Rohelised linnad ja roheline majandus on saanud osaks linnade kestliku arengu sõnavarast. Üldiselt on roheline majandus selline majandusmudel, mis parandab inimeste heaolu ja sotsiaalset võrdsust ning samal ajal vähendab märkimisväärselt keskkonnariske ja ökoloogilisi kitsaskohti. Rohelised linnad toetuvad nendele põhimõtetele ning lisavad innovatsiooni, mis edendab rohelist ja jätkusuutlikku kasvu, loob roheteemalisi oskusi ja töökohti ning parandab omakorda elanike heaolu. Rohelised linnad, innovatsioon ja kestlik kasv toimivad üheskoos nagu kolm hammasratast, mis käivitavad rohelise linnaökonoomia.

rattad
Joonis 1. Kolm hammasratast, üks mootor, mis viib roheliste linnamajandusteni. Allikas: Eleni Feleki

 

Viimase kümnendi jooksul on Euroopa roheline kokkulepe ja kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm suurendanud keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõivet Euroopa Liidus 2,02 protsendilt 3,1 protsendini aastatel 2010-2022. Töökohtade lisandumine tulenes peamiselt taastuvenergiast, energiatõhususest ja jäätmekäitlusest. Samal ajal püüab Euroopa Liit kiirendada majanduse rohepööret ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. See loob lähiaastatel Euroopa rohelises majanduses uusi töökohti ja tõstab rohelise tööhõive osakaalu veelgi.

See näitab, et linnadel on vaja olla valmis ja õppida üksteiselt rohkem kui kunagi varem.

graafik
Figure 2: Employment in the EU’s environmental goods and services sector by domain, 2010-2022, European Environment Agency.

 

 

Miks rohelised majandusmudelid on praegu eriti olulised

 

  1. Linnad on surve ja võimaluste keskpunkt. Kuigi linnad katavad vähem kui kaks protsenti Maa pinnast, tarbivad nad üle 70 protsendi ressurssidest ja tekitavad üle 60 protsendi heitmetest. Linnad on majanduse kasvumootorid ja keskkonnakoormuse esirinnas.
  2. Vastupanuvõime ei ole enam valik, vaid majanduslik vältimatus. Kliimashokid, tarneahelate katkestused ja energiakulude kõikuvus on näidanud traditsiooniliste ressursimahukate majandusmudelite haavatavust.
  3. Rohepööre loob uut kohalikku väärtust. Parandamine, taaskasutus, kohalik tootmine, taastuvenergia ja säästev ehitus loovad kohalikke töökohti ja innovatsiooni, mis jäävad kogukonda.
  4. Kodanikud ootavad muutust. Linnakodanikud soovivad tervislikumat, puhtamat ja elamisväärsemat keskkonda ning nad on ise nii tarbijad kui ka potentsiaalsed innovaatorid.
  5. Ajastus on soodne. Euroopa linnad rakendavad praegu kohalikke roheleppeid, ringmajanduse tegevuskavasid ja õiglase ülemineku raamistikku. Rahastus- ja regulatsioonivõimalused on avatud nii Euroopa Liidu kui ka eraettevõtjate kaudu.

     

Majanduse rohelisemaks muutmise viisid

 

Paljud Euroopa linnad on juba alustanud rohepööret. Viie URBACTi võrgustiku kogemused näitavad järgmisi lähenemisi: kodanike kaasamine, kasutuseta ruumide taaselustamine, ringmajanduse mudelite rakendamine, madala süsinikuheitega energia ja säästliku liikumise lahendused ning tööstusalade ümberkujundamine.

 

1. Kodanikujuhitud kliimameetmed

 

Kogukondi muutuste kaasloojatena tunnustades toetab URBACTi võrgustik COPE omavalitsusi rohepöörde elluviimisel. Bistrița Rumeenias parandas rattataristut ja rohelist liikumist aktiivse kogukonna kaasamise abil, liikudes eemale fossiilkütustel põhinevatest praktikatest ja madalast roheteadlikkusest. Øystein Leonardsen, COPE projektikoordinaator Kopenhaagenist, rõhutab inimfaktori rolli, öeldes, et kohapõhine töö sõltub osalejatest ja protsessijuhist ning võib areneda väga erinevates suundades.

lapsed
Kogukonna haridustegevus Bistrițas Rumeenias, kus lapsed osalevad liiklusohutuse töötoas kohaliku politsei juhendamisel. Allikas: COPE.

 

2. Unustatud linnaruumi taaselustamine

 

URBACTi võrgustik GreenPlace keskendub kasutuseta jäänud või unustatud linnapaikade ümberkujundamisele. Wrocław Poolas viis läbi kaasava protsessi endise trammidepoo ümberkujundamiseks. Kahepäevase hackathoni käigus töötati välja looduspõhiseid lahendusi ja uusi kasutusviise, mille tulemusena loodi Green Boiler House’i ala, mis pakub puhkevõimalusi, tugevdab kogukonda ja võimaldab katsetada sinirohelise taristu ning veemajanduse lahendusi.

 

3. Ringmajanduse edendamine

 

URBACTi võrgustik LET’S GO CIRCULAR! toetab ringmajanduse rakendamist linnades. Münchenis on välja töötatud uued hankejuhised, mis integreerivad ringmajanduse põhimõtted avalikesse söögikohtadesse. Lissabon loob digitaalplatvormi, mis ühendab elanikke ja turiste ringmajanduse ettevõtetega. Granada ühendab tudengite juhitud jalgrataste taaskasutamise ja rakenduste arenduse, et parandada õhukvaliteeti, arendada noorte oskusi ja soodustada kohalikku koostööd.

kaart
Ringmajanduslik linnajao kaart Lissabonis, Jalgrattahaigla Granadas. Allikas: LET'S GO CIRCULAR.

 

4. Väikelinnade rohepööre transpordikoridorides

 

URBACTi võrgustik EcoCore toetab transpordikoridorides asuvaid väikelinnu rohepöörde elluviimisel. Balbriggan Iirimaal algatas jätkusuutlikkuse koolitused ja roheteemalised oskuste programmid ning lõi koos ettevõtetega kohaliku rohepöörde strateegia. Pärnu Eestis korraldas majandusfoorumi, mis toob kokku partnerid kliimaprojektide ümber ja kujuneb iga-aastaseks sündmuseks. EcoCore’i projektikoordinaator Aoife Sheridan rõhutab, et omavalitsused unustavad sageli oma tegevusest rääkida, kuid projektilood ja ettevõtete teekonnad on olnud väga mõjusad.

 

5. Tööstusalade roheline üleminek ja valitsemine

 

URBACTi võrgustik In4Green ühendab kümmet tööstuslinna, mis olid varem tugevalt saastunud. Avilés Hispaanias on liikunud raskestööstuse linnast rohelise innovatsiooni keskuseks, kus tegutsevad teadus- ja tehnoloogiapark, kümme teadus- ja arenduskeskust ning pikaajalised avaliku ja erasektori partnerlused. In4Green käsitleb tööstusalasid kui kohti, kus saab katsetada süsteemseid muutusi. Avilé si majandus- ja linnaplaneerimise volinik Manuel Campa rõhutab, et tööstusalad pole probleem, vaid võimalus, kuna just sinna koonduvad töökohad, taristu ja innovatsioonipotentsiaal, kuid ka suurem osa heitmetest ja ressursikasutusest.

maja
Avilé si teadus- ja tehnoloogiapark, mis on osa linna strateegiast muutuda innovatsioonikeskuseks. Allikas: In4Green.

 

Arutelu jätkub

 

URBACTi linnade kogemused näitavad, et elujõulise rohelise linnaökonoomia loomine on võimalik ja praktiline, kuid see ei ole lihtne ega mine takistusteta. Oluline on pikaajaline visioon, usaldusväärne seire ning terviklik ja innovatsioonile suunatud lähenemine. Veebiseminari salvestus ja materjalid on kättesaadavad ürituse lehel. 

Vestlus jätkub 31. märtsist 1. aprillini 2026 Nikosias Küprosel URBACTi linnafestivalil, kus osaleb kolmkümmend tegevusplaneerimise võrgustikku. 

Peagi valmib ka Greening Urban Economies teadmuskeskus, mis koondab eksperditeadmisi ja artikleid linnade rohepöörde praktikate kohta.

 

 

 

 

Submitted by on 03/12/2025
author image

Annika Vaiko

See all articles