(Konarlik) teekond kliimaneutraalsuseni
Mida teame Euroopa kliimaneutraalsuse teekonna kohta? Enamus meist on teadlikud peaeesmärgist - Euroopa rohelise kokkuleppega on EL võtnud endale kohustuse saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks kaubandusblokiks. Mõnevõrra varem - juba 2023. aastaks - peaksid aga selle eesmärgini jõudma 100 teerajajat-linna. Need on NetZeroCities ehk netonulli linnad, kelle energia netotarve võrdub nulliga.
Samas teame, et üleminek kliimaneutraalsusele ei saa olema lihtne. Väljakutse on vaieldamatult väga suur, nii nagu selgitatakse ka valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) järeldustes planeedi praeguse ohutaseme kohta. Sellest hoolimata näeme, et hoiakud võivad olla kaldumas valesse suunda. Tagasilöögid ja vastupanu on suurenemas ning kliimaskeptikud püüavad samuti roheüleminekut takistada. Näiteks on levitatud vastukäivaid kahtlusi 15-minutilise linnamudeli kohta, seostades seda kodanikuvabaduste piiramisega ning kasutades sealjuures ära ka pandeemiajärgseid hirme.
Me teame ka seda, et kliimaneutraalsele ülemineku ulatus ja keerukus tekitab väikestele ja keskmise suurusega linnade jaoks spetsiifilisi probleeme. Niisiis uuris käesoleva aasta alguses URBACT 68 linna näitel, mis need on.
Millisteks raskusteks peavad linnad valmis olema?
URBACTi analüüs linnade vajaduste kohta andis kasulikku teavet probleemsete valdkondade kohta. Vastajad, kellest enamik olid pärit väikestest ja keskmise suurusega linnadest, tõid välja järgmised peamised väljakutsed:
- Pakilisus (ajakriitilisus)
- Keerukus
- Madal teadlikkuse tase
- Rahastus
- Andmete ebaühtlane kvaliteet
- Käitumisloogikad
Linnade jaoks oli loosungi "rohelise ülemineku" taga kõige tähtsamad alateemad just energiavaldkonna üleminek, millele järgnesid valdkondadena elamumajandus ja haridus. Sealjuures viimane on tõenäoliselt kõige otsesemalt seotud mõtteviisi muutuste ja uute oskuste õppimisega. Mis puutub võimekuse suurendamisse, siis kõige prioriteetsemaks peeti energeetika ja energiapoliitika valdkondi.
Kuidas saab URBACT aidata?
URBACTi tegeleb peamiselt riikidevaheliste linnavõrgustikega võtmevaldkondades. Meie programm annab linnadele ja valdadele ning sidusrühmadele raamistiku, mis toetab koostööd kõige olulisematel teemadel. Pole seega ka üllatav, et hiljuti kinnitatud 30 tegevusplaneerimise võrgustiku seas oli käsitletavate teemade seas väga palju erinevaid roheteemasid. Välja võib tuua näiteks:
- Ringmajandus
- Säästev maakasutus
- Kliimamuutustega kohanemine
- Energiamajanduse ümberkujundamine
Uuel EL programmiperioodil on URBACTil kolm läbivat teemat, mis puudutab kõiki võrgustikke sõltumata nende täpsest fookusest. Need on järgmised: rohelised linnad, sooline võrdõiguslikkus linnades ja digitaalsed linnad. (Olgu veelkord öeldud, et "linna" tähenduses võivad URBACT programmis olla kõik kohalikud omavalitsused.) Hiljutise URBACTi suveülikooli programmis, mis oli uute võrgustike jaoks mõeldud võimekuse suurendamise üritus (Malmös, augustis 2023), olid need läbivad teemad väga nähtavad ja URBACT programm kavatseb tulevastel kuudel veelgi enam sisuliselt panustada, et kõik võrgustikud oskaksid oma tegevustes nende teemadega arvestada.
Eespool öeldut silmas pidades on üheks oluliseks sündmuseks ELi Linnalaborid, millest esimene toimus juba 23.-24. novembril 2023 Hispaanias Viladecansi linnas.
Mis on ELi Linnalaborite roll?
Linnalaborid on üks URBACT programmi vahendeid võrgustikeüleselt oluliste teemade läbitöötamiseks ja teadvustamiseks.
Linnalaboreid korraldavad üheskoos URBACT ja Euroopa linnaalgatuse (European Urban Initiative) programmid. Mõlema programmi peamine eesmärk on toetada säästvat arengut kogu ELis. Linnalaborid pakuvad metoodiliselt usaldusväärset keskkonda, et tuvastada probleeme ning leida koos tõhusaid lahendusi, mida saab tulevase linnadevahelises koostöös laiemalt levitada. Mis kõige tähtsam - linnalaborites arutatakse läbi, millised lahendused toimivad ning jagatakse osalejatega vahetut kogemust Euroopa kõige innovaatilisemate linnaliste algatuste kohta.
Viladecans sobis hästi esimese ELi Linnalabori võõrustajaks. See omavalitsusüksus Kataloonias (kogenud URBACT linn juba mitmes varasemas võrgustikus) on hea näide sellest, kuidas suurte ambitsioonidega väike linn saab olla Euroopa linnapoliitikas väga suure mõjuga. Näiteks on palju tähelepanu ja tunnustust pälvinud selle linna uuenduslik ja kaasav lähenemine energiaüleminekule. Käesoleva aasta alguses anti Viladecansile (ja samuti Treviso linnale Itaalias) ELi Rohelise Lehe auhind, millega tunnustati jõupingutusi kliimaneutraalsuse saavutamisel. Viladecans oli ka juhtpartner eelmisel EL rahastusperioodil (URBACT III programmis) innovatsioonisiirde võrgustike (ITN) pilootprojektis ning andis oma innovaatiliste linnaliste lahenduste (Urban Innovatiove Actions ehk UIA programmi raames) põhimõtteid üle URBACT võrgustikus osalenud teistele partnerlinnadele.
Kaks neist varasema projekti partnerlinnadest, Trikala (Kreeka) ja Nagykanizsa (Ungari), liitusid ka novembris toimuva Linnalaboriga ja jagasid oma lugusid Viladecansi kogemuse rakendamise kohta. Samas linnalaboris osalesid ka teised varasemad UIA programmi linnad, näiteks Getafe (Hispaanias). Kogu üritus oligi korraldatud ja toetatud mõlema programmi poolt - URBACT III programm jätkub praegu URBACT IV-na ning varasemast UIA programmist on nüüd saanud EUI ehk European Urban Initiative programm.
Viladecansist edasi
Linnalaborid on oma oelmuselt justkui katsekeskkonnad. Igal ELi Linnalaboril on omaenda temaatiline fookus. Esimene URBACTi ja EUI ühine linnalabor keskendus energiaüleminekule. Teine, 2024. aasta alguses toimuv Linnalabor keskendub aga toiduteemale, milles on URBACT ja EUI programmidel samuti juba pikad kogemused.
Kui URBACT-EUI Linnalaborid võimendavad ja levitavad varasemate innovatsiooniprojektide tulemusi, siis sama loogikat jätkab ka peatselt algav uus URBACT võrgustikekonkurss. Juba 2024. aasta jaanuaris avatakse uus URBACT ITN (innovation transfer networks) konkurss, milles varasemad lõppenud UIA linnaprojektid saavad olla juhtpartneriks, et kanda oma innovatsioonikogemusi üle mujale Euroopasse, täpselt nii nagu tegi Viladecans oma URBACT III pilootprojektis. Programmi raames viiakse läbi ka mitmeid võimekuse suurendamise tegevusi kolme nimetud läbiva teema raames.
EUI programm pakub samuti mitmeid huvitavaid väiksemaid koostöö- ja võrgustumisvõimalusi:
- Linnad saavad osaleda EUI võimekuse suurendamise üritustel, nagu näiteks hiljuti Tourcoingis (Prantsusmaal) toimunud rohelise ülemineku teemaline üritus
- Linnad saavad osaleda EUI programmi innovatsioonialgatuste konkursil, millest viimane keskendus just roheliste linnade teemale.
- EUI vastastikuse õppimise meede (City Exchange call) annab linnadele võimaluse kahepoolseks koostööks.
- Vastastikuse eksperdihinnangu meetme (Peer Review channel) kaudu saavad linnad teha koostööd säästva linnaarengu strateegiate täiustamiseks, mis võib loomulikult hõlmata ka kõike, mis on seotud energiamajanduse ja energiaüleminekuga, aga ka kõiki teisi teemasid.
Kes Viladecani ei jõudnud, saavad uurida, mis on toimumas järgmistes Linnalaborites liituda URBACTi infokirjaga. Püsige kursis!