Ideede katsetamises peitub avastamata potentsiaal

Edited on 29/09/2023

URBACT võrgustiku Active Citizens rahvusvaheline kohtumine Tartu vallas: URBACT kohaliku grupi liige kirjeldamas ühte URBACTi väikekatsetust, mis viidi läbi Hradec Kralove (Tšehhi) linnas.

 

2019-2022 perioodi URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikud (ingl k Action Planning Networks) viisid esmakordselt läbi nn URBACTi väikekatsetusi. Käesolev artikkel kirjeldab URBACTi hiljutise uuringu põhjal, kuidas eelmise perioodi tegevusplaneerimise võrgustike väikekatsetuste pilootprojektidel läks ning mida URBACT sellest uude alanud tegevusplaneerimise võrgustike perioodi metoodiliselt kaasa võtab.

URBACTi üks peamisi võrgustikutüüpe on nn tegevusplaneerimise võrgustikud. Nende käigus oodatakse linnadelt kohalike strateegiate ja tegevuskavade loomist. Seda tehakse toetava rahvusvahelise võrgustiku toel. URBACT julgustab kõiki partneromavalitsusi kasutama kaasavat lähenemist ehk kohalikul tasemel erinevate inimeste koostööks kokkutoomist. Nimelt tuuakse URBACTi võrgustikes klassikaliselt kokku nn URBACT kohalik grupp, mis koosneb kõigist olulistest teemaga seotud huvirühmadest – KOV esindajad, kogukonnaühendused, mittetulundusühingud ning teised avalikud institutsioonid nagu ülikoolid, rääkimata ettevõtetest ja aktiivsetest kodanikest. Lisaks rahvusvahelisele mõttevahetusele ja juhtekspertide toetusele on igale URBACTi kohalikule võrgustikule antud vajalikud vahendid, et luua tegevusplaneerimise võrgustike nurgakivi: integreeritud tegevuskava.

Alates 2019. aastast on tegevuskavasse lisandunud veel üks element: uute ideede ja tegevuste katsetamine nn “Väikese Mastaabi Tegevuste” (ingl. k. Small Scale Actions) näol. Nimetame neid edaspidi eesti keeles URBACTi väikekatsetusteks. Mida selle all mõeldakse? Tegemist on seni katsetamata või väga vähe testitud idee või kontseptsiooniga, mis on mõistlik väikses mastaabis kohalikul tasandil järele proovida, et hinnata selle potentsiaali. Selle kogemusega on URBACTi kohalikel võrgustikel võimalik aru saada, kas antud tegevus on asjakohane, metoodiliselt mõistlik ja teostatav, ning kas selle rakendamisel on kogukonnale tõeliselt positiivne mõju. Lühidalt öeldes on see justkui “kontseptsiooni tõestamine”, kinnitamaks et idee või hüpotees on sidus ja realistlik. Kui idee on katse edukalt läbinud, saab selle rakendamist kaalutleda tulevikus laiemalt nii oma KOVi tegevustes kui ka mujal võrgustiku partnerlinnades.

Väikekatsetuste läbiviimiseks kulutasid eelmise perioodi URBACTi võrgustike linnad kuni 10 000 eurot ühe partneri kohta.

URBACTi jaoks oli selline tegevus uus. Polnud kindlust, kas partner-KOVid soovivad sellist võimalust üldse kasutada, või kas selliste eksperimentide läbiviimises nähakse lisaväärtust. Seega viisime 2022. aastal läbi uuringu, et hinnata nii katsetamise edukaid külgi kui ka potentsiaalseid eksimiskohti. Järgnevalt meie uuringu põhitulemustest.

 Väikekatsetused... mis mõttes?

 Et sellele küsimusele paremini vastata, intervjueerisime 23 tegevusplaneerimise (2019-2022) võrgustike esindajaid. Esimene intervjuu küsimus oli, kas partnerlinnad said URBACTi väikekatsetuste kontseptsioonist hästi aru. Vastused olid üsnagi kirjud. Ühest küljest olid eelneva testimise kogemusega linnad väikekatsetustega tuttavad, mõistsid kontseptsiooni koheselt ja tundsid end sellega mugavalt. Samal ajal jäi idee paljudele linnadele võrdlemisi häguseks. Osaliselt oli selle põhjuseks kindlasti URBACTi poolt antud suunised ning asjaolu, et URBACT ise ka alles testis väikekatsetusi kui uut meetodit. Kuna puudus täpne juhtnöör, mis on (ja mis ei ole) väikekatsetus, tekkisid partnerlinnadel sellest omaenda versioonid ja tõlgendused. Üks juhtpartner kommenteeris järgnevalt: “Kuidas sa defineerid sõna “väike”? See pole üldse nii lihtne!”

Eelneva URBACT programmi kogemus puudus – artiklid, videod, täpsemad kirjeldused – seda meetodit ei saanud ka veel käsitleda URBACTi programmitasandi võimekuse arendamise üritustel (linnafestivalid, suve- ja e-ülikoolid jmt). Seega pidid enamik võrgustikke selgust leidma iseseisvalt, toetudes URBACTi ekspertidele.

Mõttevahetused erinevate võrgustike juhtekspertide vahel tulid kasuks. Omavaheline arupidamine on võimaldanud arutada seda, kuidas saaks väikekatsetuse printsiipi võrgustikele paremini ühtmoodi tutvustada. Nimelt olid just tegevuste paindlikkus ja mänguruumi olemasolu need, mis tegid kogemuse eriti huvitavaks, mitmekesiseks ja rikkalikuks. Kuid isegi siis, kui linnadele said selgeks katsetustegevuste põhimõtted, torkas silma küsimus - kas nad otsustavad selle ka ära proovida? Need väikekatsetused ei olnud sel korral URBACTi programmi kohustuslikud tulemid, selle said ette võtta soovijad.

Väikesed sekkumised – suur mõju

Kas linnad kasutasid ära tegevuste katsetamise võimalust? Ootamatult paljud. Kõik 23 tegevusplaneerimise võrgustikku võtsid võimalusest kinni - võrgustikeüleselt registreeriti kokku lausa 236 väikekatsetust. Pea kõik partnerlinnad proovisid seda ideed vähemalt ühe korra. Üsna paljud linnad viisid läbi kolm, neli või lausa viis katsetustegevust. “Partnerlinnad olid URBACTi väikekatsetuste pärast nõnda elevil, et nad panustasid nendesse väga palju aega ja energiat. Mingil hetkel pidime me nendele meelde tuletama, et protsessi põhitulem ei ole mitte pilootprojektid ise, vaid [ikkagi] nende integreeritud tegevuskavad,” arvas üks juhtpartneritest.

123
Paneeldiskussioon: Linnad kliimaeriolukorra eesrindel #URBACTfest. Esineja Ieva Kalnina (Riia Energiaagentuur): “URGE [circular building cities] võrgustikus hindasin ma väga URBACTi väikekatsetuse võimalust. Ma arvan, et see on miski, mida URBACT võiks jätkata – ideede testimine oli väga kasulik. Ja see aitab ideid edasi kujundada.”

 

Ei ole üllatav, et partnerlinnad olid väga entusiastlikud. Katsetustegevuste kujundamisprotsess olenes antud linna tegevusplaani temaatilisest rõhuasetusest, inimeste oskustest, aga ka sarnaste meetmete varasemast olemasolust. Kuigi väikekatsetusi on keeruline rangelt kategoriseerida, saame me öelda, et kõige tihedamini esiletulevad tegevusvormid olid töötoad ja üritused, millele järgnes toote-teenuse süsteemide prototüüpimine ning küsitlused või intervjuud. Kõik need tegevused püüdsid omal moel koguda avalikku arvamust.

Partnerlinnad on kasutusele võtnud mitmeid erinevaid meetodeid kogukondade kaasamiseks. Näiteks korraldas Aktiivsete Kodanike võrgustiku linn Dinslaken (Taani) fotoekspeditsiooni, kus populaarsete linnapiirkondade teismelistega koos avastati, dokumenteeriti ja arutati nende kodupiirkondade üle. Veel üks märkimisväärne näide pärineb Turismisõbralikkude Linnade võrgustiku Druskininkai linnast (Leedu), kus puudega inimesed kutsuti kokku, et mõista linnainfrastruktuuri kasutajasõbralikkust puudega inimeste jaoks.

Katsetustegevused on olnud efektiivsed ka ideede koosloomisel. Näiteks Nullsüsinik-linnade võrgustiku partner Moderna (Itaalia) korraldas rahvusvahelise Climathoni algatuse raames häkatoni, kus tudengite kokkutoomine võimaldas neil välja töötada innovatiivseid ideid ja algatada projekte, mis aitaks taaselustada Torazzi tööstuspiirkonda. Samuti on katsetatud uute teenuste ja protsesside protoüüpimist - näiteks on SIBDev võrgustiku 12355partnerlinn Herleen (Holland) testinud n-ö “ravi üksilduse vastu”. Viimase eesmärk oli kasutada sotsiaalteraapiat üksilduse leevendamiseks vananeva elanikkonna seas ja seeläbi luua naabruskondade “ühenduskohad”, mis toetaksid patsiente ja elavdaksid sotsiaalseid kogunemisi ja kohtumisi.

Lisaks on nende eksperimentide kaudu leitud võimalusi testida uusi tooteid ja ühisruume, näiteks nagu Coimbra linnas (Portugal) ajutise poe ülespanek, et edendada kohalikku toodangut kooskõlas Toidukoridoride võrgustiku printsiibiga. Katsetused võivad endast kujutada ka kesklinna tänava sulgemist – sellist lähenemist proovis Turku (Soome), et katsetada inimkesksemat ruumilist planeerimist, mis on üks Tervislikkude Linnade võrgustiku põhieesmärkidest.

 

Miks just katsetamine?

Üldiselt näitas uuring, et URBACTi väikekatsetuste meetodit peeti väga väärtuslikuks. Olenemata nimetusest - väikese mastaabi tegevused, pilootprojektid, prototüüpimine - tegevuste katsetamise kasulikkus oli ilmselge. Lisaks sellele, et aru pidada, millised ideed sobivad integreeritud tegevusplaanidesse, on katsetamine aidanud elavdada kogukonnatunnet ja kaasatust URBACTi kohalike võrgustike liikmete, huvigruppide ja teiste seotud inimeste vahel. “Kõik hüppasid pardale ja nautisid seda võimalust väga. Koos URBACTi kohaliku võrgustikuga arendasime me tosinaid uusi ideid väikekatsetuste jaoks! Lasime isegi oma URBACTi kohalikul võrgustikul mõnesid katsetustegevusi iseseisvalt läbi viia, sest nad olid väga innukad ja soovisid katsetustegevusi veel juurdegi teha,” ütles üks juhtpartner.

“Enamik URBACTi väikekatsetusi, mis meie võrgustikes prooviti, otsustati pikaajaliselt kasutusele võtta meie linnade integreeritud tegevusplaanides,” kommenteeris üks juhtekspert. “See oli üks meie väga kindlatest sihtidest – proovida tegevusi enne, kui me neid laiemalt integreeritud tegevusplaanides ette näeme.”

Olgu see siis osa tegevusplaneerimise võrgustikest või mitte, ühes asjas jõuti URBACTis selle kogemuse kaudu üksmeelele – jah, tegevuste katsetamine on tähtis ning meetodina väärt jätkamist.

VÄIKESE MASTAABI TEGEVUSTE KATALOOG

Artikli autorid on Elisa Saturno, Liat Rogel, Selam Mebrahtu ja Christophe Gouache.

____________________________________________________________________

Ideede väikesel tasemel katsetamine sai osaks hiliseima URBACTi tegevusplaneerimise võrgustike kavast aastateks 2023-2025. Kliki siia, et näha, kes on osa uutest võrgustikest.

 

 

 

Submitted by Annika Vaiko on 29/09/2023
author image

Annika Vaiko

See all articles