URBACTi tegevusplaneerimise võrgustike viimases voorus (2023 kuni 2025) uurisid kolm võrgustikku erinevaid võimalusi tervitavamate linnade kujundamiseks. Agents of Co Existence püüdis elavdada demokraatiat kõigi elanike, sealhulgas uustulnukate kodanikuosaluse kaudu, samal ajal kui WELDI kasutas inimõigusi siduva jõuna, et lõimida uustulnukaid paremini linnaellu. Residents of the Future uuris, kuidas väiksemad linnad saavad luua tingimused, et muutuda uustulnukatele tervitavamaks, meelitades ligi investeeringuid ning luues inimestele võimalusi elama asuda, kontakte luua ja kohalikus elus osaleda.
Loe lähemalt võrgustike kohalikest tegevustest ja käegakatsutavatest tulemustest nende 27 partnerlinna näitel.
WELDI: sotsiaalse ühtekuuluvuse loomine
Võrgustiku lähtekohaks oli linnade vastutus kaitsta oma elanike inimõigusi, sõltumata nende päritolust ja staatusest. Inimõiguste kohalikul tasandil rakendamisele seab proovikivi tegelikkus, kus uued võõrtöötajad saabuvad värbamisettevõtete kaudu linna teadmata, agulid levivad kiiresti, varjupaigataotlejad peavad magama tänavatel ning pagulastele keelatakse bürokraatia tõttu juurdepääs tervishoiule. Üheksa partnerlinna kasutasid inimõigustel põhinevat lähenemist, et käsitleda kõigi linnaelanike õigusi koos ja luua kõigile kasulikke lahendusi.
See lähenemine väljendus eri viisidel, sealhulgas Utrechti (NL) kuulsa Plan Einsteini pagulaste vastuvõtumudeli, Lampedusa (IT) kava kaudu parandada emade tervise taristut, mis toetab nii saabuvaid rändajatest naisi kui ka kohalikke elanikke, ning Timișoara (RO) noortemaja programmi kaudu, mis pakub kultuuritegevusi noortele Ukraina pagulastele koos kohalike noortega.
Võrgustiku tegevuse käigus mõistsid WELDI partnerid, et inimõigustel põhinevate vastuvõtupoliitikate eesmärgini jõudmiseks tuleb neil rääkida otse uustulnukatega. WELDI rändajate soovituste videod toovad välja prioriteedid ja räägivad vajadustest nende endi vaatenurgast. Videosari on koostatud teemadel keeleõpe, orienteerumine, tunnustamine ja rändajate kuvand avalikkuses.
Kuna Ukrainast, Lõuna Ameerikast ja Aasiast saabus palju uusi tulijaid, viis Sosnowiec (PL) koos ülikooliga läbi rändajate küsitluse, et mõista selle elanikkonnarühma olukorda. Selgus, et paljudel puudusid juhised, keeleõppevõimalused ja sotsiaalsed kontaktid oma uues kodukohas. Kohaliku WELDI koordinaatori Edyta Wykurzi sõnul oli see küsitlus linnavolikogu jaoks pöördepunkt. Selle tulemusel hakkas linn lisaks mitmekeelse teabematerjali koostamisele pakkuma uusi keelekursusi ja suhtlusvõimalusi.
WELDI võrgustik on muutnud oma kogemused ka kaardimänguks „ehita tervitav linn”. Mäng võimaldab mängijatel rakendada poliitikaid, mis viivad linnapoliitika kooskõlla inimõigustega, kuid esitab neile ka palju takistusi, mis võivad sellel teel tekkida. Nii väljakutsed kui ka head tavad põhinevad WELDI partnerite tegelikel kogemustel.
WELDIs osalesid Utrecht (NL) juhtpartnerina, Albacete (ES), Cluj Napoca (RO), Fundão (PT), Lampedusa (IT), Liège (BE), Osijek (HR), Seine Saint Denis (FR), Sosnowiec (PL) ja Timișoara (RO).
Tuleviku elanikud: lahendused linnade kahanemisele
Tuleviku elanike üheksa partnerlinna keskendusid elanike vajadustest lähtuvatele lahendustele linnarahvastiku vähenemise vastu võitlemiseks ning rändajate ligimeelitamine on selle üks osa. Mangualdes (PT) tegid võrgustiku partnerid tihedat koostööd rändajate kogukondade, koolide, ühenduste ja kohalike elanikega, et paremini mõista uustulnukate vajadusi ja parandada lõimumist. Linn määratles peamiste prioriteetidena eluaseme, hariduse, liikuvuse ja kogukonnaelus osalemise ning investeeris samal ajal rohelise majanduse ja innovatsiooni oskustöökohtadesse tehnoloogiakeskuse kaudu.
Šibenik (HR) sõltub rändajatest, et hoida oma kiiresti kasvavat turismisektorit töös, ning paljud teised partnerid näevad välisüliõpilastes ja diginomaadides võimalikke tulevasi elanikke. Tuleviku elanike taskuhäälingus selgitavad Šibeniki majandusosakonna Nikolina Gracin ja Ines Kulušić, kuidas linn toetub oma laienenud kultuuri, hariduse ja töö pakkumisele, et panna paljud turistid pikemaks ajaks jääma ja ümber asuma ning soodustada sisserännet. Lisaks mõistis linn, kui oluline on orienteerumine, et uustulnukad saaksid oma uues linnas usaldusväärset teavet ja juhiseid. Võrgustikus saadud kogemuste põhjal arendab linn välja Šibeniki stardikomplekti ja tehisintellekti agendi parema juhendamise jaoks.
Tuleviku elanike võrgustikku kuulusid Šibenik (HR) juhtpartnerina, Alba Iulia (RO), Iisalmi (FI), Mangualde (PT), Mantova (IT), Plasencia (ES), Saint Quentin (FR), Saldus (LV) ja Trebinje (BA).
Kooseksisteerimise eestvedajad: kaasav kodanikuosalus
Kooseksisteerimise eestvedajate üheksa partnerlinna käsitlesid tervitavaid linnu kodanikuosaluse vaatenurgast, mis on samuti tõhus viis vastastikuste stereotüüpide vähendamiseks. Juhtpartner Genk (BE) soovis määratleda uue kooselamise mudeli selles väga mitmekesises linnas. „22” ehk 22 juhuslikult valitud elaniku paneel, mis esindas eri linnaosasid ja elanikkonnarühmi vanuse, soo, rändetausta, tööhõive ning haridusliku tausta järgi, tuli kokku, et pidada linnavolikogu ja nõuandvate kogudega dialoogi ning sõnastada linnale neli põhimõtet. Üks neist, „Tõeline vestlus lahendab palju”, viis näiteks selleni, et linn hakkas korraldama avalikke vestlusi nimega De Grote Babbel ehk suur vestlus. Nendel arutavad eri sotsiaalmajandusliku või kultuurilise taustaga inimeste paarid struktureeritud ja turvalises keskkonnas olulisi linnaprobleeme, näiteks eluaset või lõimumist. See on vaid üks paljudest meetmetest, mille abil linn soovib kujundada uusi Genki harjumusi. Nende hulka kuulub ka iga uue linnavolikogu töötaja tutvumine kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Mõned võrgustiku partnerid suutsid ületada kodanikuosaluse käivitamisega seotud tehnilised ja logistilised takistused. Quart de Pobleti (ES) linnavolikogu lõi linnainnovatsiooni labori, et oma juhtimis ja osalusprotsesse ümber mõtestada. Laboris on elanikel, kohalikel esindajatel ja tehnilistel ekspertidel ruum uurida, katsetada ja muuta seda, kuidas linn oma tänapäevaste avaliku innovatsiooni väljakutsetega toime tuleb.
Kodanikuosaluse eestkõneleja ja Agents of Co Existence'i partner Gdańsk (PL) soovib kasutada osalusmeetodeid, mis võivad kaasata rändajatest elanikke koos juba väljakujunenud elanikega, näiteks elanike kogudes. Kohalikul tasandil väljendavad linna 35 naabruskonnamaja kodanikuosalust ja pakuvad kõigile elanikele võimalusi kujundada naabruskonda ühiselt vastavalt oma vajadustele.
Võrgustikuna koondas Agents of Co Existence oma järeldused sisukast osalusest teiste linnade jaoks osaluse hindamise raamistikku.
Agents of Co Existence'i partnerid olid Genk (BE) juhtpartnerina, Gdańsk (PL), Ķekava maakond (LV), Budaörs (HU), Banská Bystrica (SK), Iași suurlinnapiirkonna omavalitsuste arenguliit (RO), Quart de Poblet (ES), Aarhus (DK) ja Breda (NL).
Kolm õppetundi tervitavamate linnade loomiseks
Allpool on mõned juhtpõhimõtted linnadele, kes võtavad vastu uusi elanikke ja edendavad ühist kodanikuosaluse tunnet.
1. Uued linnaelanikud vajavad orienteerumist ja juhiseid
Usaldusväärse teabe ja juhiste vajadus uustulnukatele oli üks elemente, mis kerkis esile kõigis kolmes võrgustikus. Albacete (ES) otsustas tugevdada oma teabepoliitikat, arendades juhendamisrakendust, mis suudab pakkuda uustulnukatele usaldusväärset teavet.
2. Rääkige oma lugu
Linnad peaksid kujundama oma kohalikke lugusid, vastandama inimväärikust alandavale kõnepruugile rändajate tõelised lood ning rõhutama ühiseid väljakutseid, mis ühendavad kõiki elanikke. Fundão (PT) on seda teinud oma vidcasti sarjaga Conversas a Propósito.
3. Soodustage sisukat suhtlust
Eespool nimetatud võrgustikes osalenud linnad näitavad, kuidas suhtlus võib parandada suhteid. Need kinnitavad sotsiaalpsühholoogia kontaktiteooria järeldust, et kui eri rühmade liikmed töötavad ühiste eesmärkide saavutamiseks võrdsetel alustel koos ja ametliku institutsiooni toetusel, võib suhtlus tõepoolest vähendada vastastikuseid stereotüüpe ning soodustada sotsiaalset ühtekuuluvust. WELDI partnerid leidsid, et sõprus ja mentorlusprogrammid, segakoosseisuga spordivõistkonnad, vabatahtlik tegevus, koolid ja lapsevanemate ühendused võivad tuua inimesi võrdsetel alustel kokku. Seejuures tuleb silmas pidada nii juba väljakujunenud elanike kui ka uustulnukate kasu ning vältida ebaselgete eesmärkidega lavastatud suhtlust.
Vaade tulevikku: uks on endiselt avatud
Tervitavate linnade kujundamine võib praeguses makropoliitilises keskkonnas olla keeruline. Siiski näitavad kõik kolm URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikku, et linnad suudavad neile surveavaldustele vastu pidada, kui nad teevad oma tööd hästi ja tuginevad elanike lähedusele. Lõppude lõpuks on linnad kõige usaldusväärsem valitsemistasand ning nende elanikud väärtustavad häid suhteid ja sotsiaalset ühtekuuluvust enam kui mis tahes konkreetset ideoloogiat.
Arendades oma eesmärgi jaoks tugevat sotsiaalset alust ja kujundades kaasava narratiivi, mis peegeldub elanike igapäevases tegelikkuses, saavad tervitavad linnad suunda näidata ning rajada teed sotsiaalselt kestlikule tulevikule. Selle töö heaks tegemiseks peavad linnad tuginema oma tugevustele: koosloomisele elanikega, koostööle kodanikuühiskonnaga ning omavalitsustevahelisele solidaarsusele ja õppimisele nii URBACTis kui ka mujal.
Tutvu kolme URBACTi tegevusplaneerimise võrgustiku ja nende lõpptulemustega:
WELDI | Tuleviku elanikud | Kooseksisteerimise eestvedajad | ning kõik 30 URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikku (2023 kuni 2025).
Tõlgitud inglise keelest, orginaalartikkel: https://urbact.eu/whats-new/articles/welcoming-cities-how-27-urbact-cities-built-strong-social-foundations
