Euroopa Komisjon võttis vastu uued suunised, mis aitavad liikmesriikidel ajakohastada ja rakendada kõikehõlmavaid riiklikke kohanemisstrateegiaid, plaane ja poliitikaid kooskõlas Euroopa kliimaseadusega ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga.
Alates äärmuslikest kuumalainetest ja laastavatest põudadest kuni surmavate metsatulekahjude ja rannikujooni erodeerivate meretaseme tõusudeni on kontrollimatu kliimamuutuse mõjud hästi teada ja neilt on juba palju lõivu makstud. Tänaste komisjoni suuniste eesmärk on aidata liikmesriikidel täiustada oma ettevalmistusi nende intensiivistuvate mõjudega hakkamasaamiseks.
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruande viimased järeldused on rõhutanud kliimamuutuste mõjudega kohanemise kiireloomulisust: „Kõigile elamisväärse ja jätkusuutliku tuleviku kindlustamiseks on kiiresti sulgumas praegune võimaluste aken kindlustada elamisväärne ja jätkusuutlik tulevik meile kõigile“ ning „kohanemistegevuste kiirendatud rakendamine veel sellel kümnendil vähendaks inimestele ja ökosüsteemidele prognoositud kahjusid märkimisväärselt ning tooks kaasa palju eeliseid.
Kliimaga kohanemisest tuleb teha poliitiline prioriteet
Nüüdsed Euroopa Komisjoni kujutavad endast tõhusat vahendit riikide valitsusasutustele, et muuta kliimaga kohanemine kõige olulisemaks poliitiliseks prioriteediks. Komisjon püüab toetada liikmesriike võtmaks kasutusele nn kogu valitsemist hõlmavat lähenemisviisi kliimaga kohanemise poliitika kujundamisel, mis oma olemuselt tähendab mitmetasandilist koordineerimist ja sihtidega süviti tegelemist nii horisontaalselt, eri valitsusvaödkondade vahel, kui ka vertikaalselt, kõiki piirkondlikke ametiasutusi kaasates (sealhulgas regionaalsed ja kohalikud valitsustasandid). Suunised sisaldavad ka põhjalikku loetelu kliimamuutustega kohanemise poliitika põhijoontest, mis tuleks tervikuna rakendada riiklikus kliimapoliitikas. Need põhijooned on näiteks järgmised:
- üleskutse luua pehmete poliitikameetmete asemel selge õigusraamistik;
- regulaarselt ajakohastatud kohanemisstrateegiad ja -plaanid;
- kliimariskide hindamine, mis põhinevad infrastruktuuri ja süsteemide regulaarsete stressitestide tulemustel;
- kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamine, sealhulgas nende kaasamine, kes on kliimamuutuse suhtes eriti haavatavad, samuti koostöö nende sidusrühmadega, kes on olulised muutuste mõjutajad ja võtmetegijad kohanemismeetmete kavandamisel ja rakendamisel.
- kõigi asjaomaste sektorite ja kõigi avaliku halduse tasandite kaasamine, mis omakorda peaks olema varustatud piisavate personali- ja finantsressurssidega;
- kõigi kohanemismeetmete pidev jälgimine ja hindamine.
Liikmesriikide kavade ja plaanide täiustamine
Liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade täiustamiseks esitatakse komisjoni äsjastes suunistes uusi teemasid ja poliitikavaldkondi, mida tuleb riikide kliimapoliitika kujundamisel paremate tulemuste tagamiseks arvesse võtta. Näiteks kujutavad looduspõhised lahendused teiste meetmetega võrreldes endast sageli tõhusaid ja ka kulutõhusaid kohanemisvõimalusi ning tõotavad tuua kaasa olulist sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku kasu. Kasutatakse mõistet „õiglane säilenõtkus“ (justresilience), mis hõlmab kliimariskide ebavõrdselt jaotuva koormuse vähendamist ning ka õigluse tagamist kliimakohanemisest saadava kasu jaotumisel erinevate rahvastikugruppide vahel. Nagu juhised osundavad, peaksid need kaalutlused läbima kogu poliitika kujundamise protsessi. Et pakkuda võimalust õppida senistest kohanemisstrateegiatest ja -tegevustest, tuuakse uutes suunistes ka erinevaid näiteid halvast kliimakohanemisest (s.o. kohanemispüüdluste soovimatutest negatiivsetest tagajärgedest).
Taustaks
Need suunised on 2021. aastal vastuvõetud ELi kohanemisstrateegia üks peamisi tulemusi ja aitavad saavutada süsteemsema lähenemisviisi omaksvõtmist kliimaga kohanemisega seoses ning täiustada erinevaid kohanemisstrateegiate ja -kavade täiustamist liikmesriikides ja kohtadel.
Suunised põhinevad omakorda varasematel 2013. aastal välja antud kohanemisstrateegiate väljatöötamise suunistel ning on selle jätkuks. Siiski peegeldavad need olulisi muutusi poliitikamaastikul nii ELi kui ka riiklikul tasandil alates sellest ajast. Euroopa Liidu tasandil ongi kõige märkimisväärsema muutuse toonud ELi kohanemisstrateegia ja Euroopa kliimaseaduse vastuvõtmine 2021. aastal. Euroopa kliimaseadus nõuab liikmesriikidelt pidevat edasiminekut kliimakohanemisvõime suurendamisel, oma vastupanuvõime tugevdamisel ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel vastavalt Pariisi kokkuleppe artiklile 7. See siduv seadus sisaldab ka sätteid liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade kohta. Kuna nüüdseks on kõigil liikmesriikidel juba riiklikul tasandil kohanemisstrateegia ja/või -plaan, on uute komisjoni suuniste eesmärk aidata liikmesriikidel neid ajakohastada ja täiustada.
Euroopa Komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe eest vastutav asepresident Frans Timmermans kommenteeris seda nõnda: „Ilmastikunähtused, mida paljud eurooplased just neil päevil kogevad, muutuvad äärmuslikumaks ja sagedasemaks, kui kliimamuutustesse olulist muutust tuua ei õnnestu. Need praegused olukorrad tuletavad meile valusalt meelde vajadust tõhustada juba toimunud muutuste leevendus- ja kohanemismeetmeid. Toetudes ELi kohanemisstrateegiale, aitavad täna välja antud suunised kõigil ELi riikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel kavandada tõhusaid kohanemismeetmeid, et kaitsta oma kodanikke, ettevõtteid, linnu ja loodust kliimamuutuste mõju eest.“
Loe täpsemalt suuniste teksti:
Liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade suunised
GENERAL PUBLICATIONS 26 July 2023
Eestikeelne versioon on leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52023XC0727(01)
Teisi seotud materjale:
Euroopa Liidu kohanemisstrateegia
Kliimamuutustega kohanemise missioon
EL kohanemisstrateegia (pressiteade 2021)