Linnad valmistuvad kliimamuutustega võitlemiseks

Viladecans (ES)

Järgnevalt saate lugeda Hispaania linna Viladecansi uuendusliku linnajuhtimise kohta energiaülemineku valdkonnas, millest saavad õppida nii väikelinnad kui ka teised omavalitsused.

Kas teadsite, et hetkel on umbes 35% ELi hoonetest üle 50 aasta vanad? Need ehitati "külma sõja" ajal või siis hiljem diskettide, esimese videomängu Pongi ja raskete kingasuuruste mobiiltelefonide ajastul. Nende vanemate hoonete energiatarve hõlmab praegu koguni 40% ELi energiatarbimisest ja 36% süsinikdioksiidi (CO2) heitmetest. Lisaks kasutavad need vähemalt viis korda rohkem energiat kui hiljutised uuemad hooned. Kui aga hoonete energiatõhusust parandada, saaks kogu ELi energiatarbimist vähendada 5-6% ja CO2 heitmeid 5% võrra. [1]

 Esmapilgul tundub, et tiheda asustuse ja kõrgete CO2 heitmete tõttu peaksid energiaüleminekul juhtrolli võtma suurlinnad. Kuigi selles lähenemises leidub tõetera, ei ole Viladecansi linna jaoks põhiküsimus ainuüksi energiatõhususes. Tähtis on ka kohalikus poliitikas toimuv innovatsioon - mõtteviisi muutus. Just selles osas võivad keskmise suurusega linnad nagu Viladecans Euroopale ja kogu maailmale eeskujuks olla. Viladecansi linna lugu on elav näide sellest, kuidas sotsiaalne innovatsioon kohalikul tasandil toetab laiemate globaalsete eesmärkide poole liikumist.

Paratamatult tähendavad Euroopa Komisjoni rohepöörde eesmärgid seda, et inimkäitumine peab muutuma. Selle alla kuuluvad muutused inimeste elus, sotsiaalpoliitilistes protsessides ning selles, milliseid energialahendusi pakuvad tarnijad, tarbijad ja avalik sektor. Peab toimuma integratsioon – kõigi osapoolte aktiivne kaasatus, sh ärisektor, linna haldusasutused, koolid, teaduskeskused, ülikoolid ja ka kodanikud, eriti need, kelle rahakotti suurenenud energiakulud kõige rohkem mõjutavad. Kust alustada? Viladecans on välja pakkunud idee nimega VILAWATT.

 

aaa

 

2016. aastal Euroopa rahastusega algatatud linna innovatsiooniprojekt (Urban Innovative Action) VILAWATT idee seisneb uuenduslikus avaliku, erasektori ning kodanike partnerluses energiavaldkonna juhtimises, kusjuures protsess kaasab nii hooneomanikke kui ka nende arhitekte ja kujundajaid. Eesmärgiks on sütitada kodanikes mõtteviisi muutus energiateemal. Kui motiveerida kodanikke mängima aktiivsemat rolli energiaüleminekus, viib see suurte muutusteni suhtumises ja ka otseselt hoonete renoveerimisprotsessides. Seega koosneb VILAWATT projekti põhituumik Viladecansi linnavalitsusest, Barcelona suurlinna-alast ja kahest ühendusest: Kodanikuühendus Energiaülemineku jaoks (The Citizen Association for Energy Transition) ning Äri- ja Jaemüüjate Ühendus Energiaülemineku jaoks (The Business and Retailers’ Association for Energy Transition).

VILAWATT ja selle avaliku-erasektori-kodanike-partnerlus põhineb ideel, et energia pole luksuskaup, vaid põhivajadus. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada kodanikele avatusel, läbipaistvusel ja usaldusel põhinev energiaautonoomia ja innovatsioon juhtimises. Seega on põhiliitlasteks energiatarbijad, eriti need, kes elavad kõrgete küttehindega piirkondades. Peamised vahendid on teadlikkuse tõstmine ja tihe koostöö kogukondadega. Kuigi VILAWATT on tehniliselt vaid energiaülemineku projekt, ulatub selle mõju kaugemale elektrivõrgust ja energiaturu kulude-kasude analüüsidest. Tegemist on sotsiaalse innovatsiooniga, mis julgustab sügavat enesepeegeldamist ning ennetavaid meetmeid, mis omakorda soosivad tõhusust ja väldivad suuri lõhesid ühiskonnas nt tarbimisvõimes või panustamises.

 

aa

 

Avame veidi konteksti, kuidas sai "kohalikust" "globaalne" tänu julgele juhtimisele. Viladecans, linn Baix Llobregati maakonna lõunaosas, asub Barcelona lähedal ning kuulub Barcelona linnaregiooni. Selles tihedalt asustatud linnas elab 67 197 elanikku (2020) vaid 20,4 km2 suurusel alal, mille linnaruumi arengut on iseloomustanud 20. sajandi suured immigratsioonilained ja industrialiseerumine – seda nii möödunud sajandi 20ndatel kui  ka uuesti 60-70ndatel. Lisaks sellele, et väike põllumajanduslik asula muutus tööstus-ja teeninduslinnaks, viisid suured muutused ka äärelinnades uute elamupiirkondade ehitamiseni.

Ökoloogilise ülemineku valdkonna abilinnapea ja VILAWATT projekti juht Jordi Mazón toob välja oma linna pikaajalise energiaväljakutse kaks eri aspekti: "Energiavaldkonna juhtimine on osa probleemist ja osa lahendusest." Mazón arvab, et "VILAWATT projekti tugevaim külg on olnud hästi välja kujunenud struktuuri loomine - PPCP konsortsium - mis haldab energiat teistmoodi ja aitab muuta praegust energiamudelit. Viladecansil on väga heal positsioonil, et muutuda energiasõltumatuks kogukonnaks ja saada süsinikuneutraalseks aastaks 2050.”

See süsinikneutraalsuse siht liigub ühises suunas teiste eesmärkidega Viladecansis, Euroopas ja maailmas. Olles alla kirjutanud linnapeade paktile, järgib Viladecans oma energiakava, mis käivitati 2009. aastal ning uuendati 2017. aastal energia ja kliimakavaks (Sustainable Energy and Climate Action Plan - SECAP). Kava järgib ÜRO ja Euroopa Komisjoni linnaarengu tegevuskava poolt seatud eesmärke ning üks selle põhisuundadest 2030. aasta strateegias on ökoloogiline üleminek (kõrvuti hariduse innovatsiooni, linna säilenõtkuse ja elukvaliteedi eesmärkidega).

Nüüd on Viladecans juhtinud ka ambitsioonikat VILAWATT siirdemehhanismi pilootprogrammi. See võrgustik tegutses 2021. aasta märtsist 2022. aasta septembrini. Eesmärgiks oli UIA-ga (Urban Innovative Actions) koostöös kogutud teadmised anda edasi Seraingi (Belgias), Nagykanizsa (Ungaris) ja Trikala (Kreekas) linnadele.
 

URBACT III programmi rahastatud eksperimentaalse võrgustiku eesmärk oli aidata kohalikel omavalitsustel energiamuutuste protsessi läbi viia innovaatilise haldusstruktuuri  –  kohaliku avaliku-erasektori-kodanike partnerluse – loomise teel. Et kohalikul tasandil energiahaldust parandada, pakuti nelja põhiteenust: energiavarustus, energiakultuur, hoonete ajakohastamine ja kohalik energiasäästuga seostatud krüptovaluuta.

vv

 

Nii nagu Viladecans, on ka Seraing, Nagykanizsa ja Trikala väikese kuni keskmise suurusega linnad, kellel on ambitsioonikad energiakavad. Samuti on nad kõik alla kirjutanud eelnevalt mainitud linnapeade paktile ja töötavad oma linna energia- ja kliimaplaanide kallal, et oma majandust ümber suunata targema, energiatõhusama ja ringmajanduse suunas. Kõik need linnad soovivad olla oma piirkonna liidrid, ennekõike just sihil muutuda tervislikumaks ja rohelisemaks linnaks.

VILAWATT projektiga toimunud õppimise juures oli keskmes linnadevaheline jõudude ühendamine. Sooviti leida toimiv tee iga linna erinevat olukorda arvestades, laenates parterlinnadelt edukaid tavasid. Nagu ütles abilinnapea Mazón: "Uute meetodite väljatöötamine tähendab meie jaoks ka olemasoleva ümbermõtestamist ja selle ühendamist mujalt kuuldud uute ideede ja suundumustega." Lõppude lõpuks elab pea 75% Euroopa elanikkonnast linnakeskkonnas. Sellepärast on antud võrgustikus osalevad linnad ideaalsed innovatsiooni katsealad.

Linnadel on võime muuta vaatevinkleid, mille kaudu hindame ühiseid probleeme. Linnad pakuvad suurepärast võimalust katsetamiseks - nad võivad seada eesmärke, luua reguleerivaid asutusi ja hinnata kulusid, mis motiveeriksid kehtiva korra muutmist. VILAWATT võrgustiku näitel võivad linnad olla muutuste elluviimise veduriteks. Sealjuures just selliste muutuste, millel on kodanike toetus, ning mis sisaldavad ühiselt loodud meetmeid õiglaselt ja kestlikult süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Võrgustik tegi partneritele ettepaneku (ja julgustab endiselt ka teisi EL linnasid seda kaaluma) leida kõigile kasulikke lähenemisi projektis, kus naaberelanikud parandavad üksteise eluaseme tingimusi, muudavad eluasemeid energiatõhusamaks, saavad juurdepääsu rohe-energiale ning saavad omakorda taskukohasemad ja läbipaistvamad energiaarved. See loob paremad elutingimused ning tõstab kodanike teadlikkust energiatõhususest ja -kasutusest. Samuti tõstab see tööhõivet.

Selle jaoks on VILAWATT käivitanud mitmeid õpikogukondi ja pakub spetsiifilist koolitust energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas, kaasates koole, jaemüügisektorit, ettevõtteid ja ka töötuid. Näiteks kasutavad partnerlinnad mängulist lähenemist, et aidata inimestel mõista algatuse tehnilisi aspekte, keskendudes nn demokogukondade loomisele, kes on valmis oma hooneid ajakohastama ning võitlema energiavaesusega. Samaaegselt pakutakse ettevõtetele stiimuleid valuutaringiga liitumiseks ja sellest kasu saamiseks, nt tasuta energiaauditeid jaemüüjatele.

jjj

 

VILAWATT kujundab tugevalt ümber varasemaid põhimõtteid. Seda mitte ainult tervikliku energiaülemineku poolest, vaid ka juhtimiskultuuri poolest. See ei ole kõigest veel ühe bürokraatliku kihi lisamine, vaid võimaluste leidmine erinevate meetmete integreerimiseks, kodanike aktiivseks osaluseks ja sotsiaalse kapitali loomiseks. Nii saab linnas muutuda eluviis tervislikumaks ja rohelisemaks, kus kedagi ei jäeta kõrvale.

Partnerlinnad tunnistasid, VILAWATT saaks toimida kui pikaajalise energiaülemineku protsesside arendamise mootor. Projektiga saavad nad näidata oma poliitilist solidaarsust ja tahet saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, just sellepärast ongi nende tegevuste kestlikkus osalejate jaoks üks juhtiv põhimõte. Sellised eesmärgid, ning elektri siseturu ühtsete eeskirjadega direktiivid (EL 2019/944), mis viisid energiakogukondade loomiseni, mängivad olulist rolli linnade tulevikus ja mõjutavad iga partnerlinna.

Arvestades vajalikke investeeringuid peab iga linn kindlasti leidma viise, kuidas omanikke toetada ja julgustada võtma osa hoonete moderniseerimises. Kuigi eeskirjad jäävad ELi ja riiklikule tasandile, toimuvad sügavamad muutused rohujuure tasandil ning saavad teoks ainult kohalikes omavalitsustes. Tegemist on väga hea ajastusega - järgmise 7 aasta jooksul on tõuke andmiseks mehhanisme palju. Euroopa Järgmine Põlvkond ja Euroopa roheline kokkulepe on üks nendest, mis on ideaalsed Viladecansi-sarnastele linnade jaoks, kellel jagub ambitsiooni maksimeerida sotsiaalset kapitali, poliitilist tahet ja sotsiaalse innovatsiooni võimekust energiaülemineku eesmärkide saavutamiseks.

hjjj

 

VILAWATT-järgse võrgustikku ettevalmistamisel koostasid partnerid investeerimiskavad, mis sisaldasid iga linna väärtuspakkumist erinevatele huvirühmadele ja mida saab edaspidi kasutada kohalikul tasandil innovaatiliste tavade jätkusuutlikkuse tagamiseks. Viladecansi jaoks seisnes väljakutse selles, et kasutada ära nii teadmiste- kui ka tagasisidevoogusid, samal ajal arendades oma linna algset energiastrateegiat ja sellega seotud tegevusi. Näiteks on Viladecans katsetanud uusi viise erinevate gruppide kaasamiseks ning katsetanud kogukondade loomist teadmiste ja kogemuste jagamiseks.

VILAWATT-i ja Viladecansi ideed ning sotsiaalne innovatsioon sümboliseerivad arenevat poliitilist nägemust, mis on hakanud üle Euroopa saama rohkem hoogu ja tähelepanu, ütles Mazón. Lisaks samaaegselt kohalikule ja üleilmsele lähenemisele (glocal – global + local) soosib see ka inimlikumat lähenemist. Mazón ütles selle kohta ilmekalt: "Kõige hämmastavamaid materjalid, mida praegu arendatakse - need, mis transformeerivad linnaplaneerimise, inseneritöö ja mõõdistamise valdkondi ning muudavad radikaalselt meie eluviisi - põhinevad nanoteadusel." Ta selgitab, et "innovaatilised materjalid põhinevad aatomite optimaalsele paigutusele, et saavutada parim materjal. Materjali makroskoopilised omadused on õige mikroskoopilise struktuuri tulemus.” Ta võtab oma metafoori sobivalt kokku: "Samuti peab kohalikul tasemel toimuv innovatsioon võimaldama luua paremat ühiskonda ja maailma. Omavalitsused on kui aatomid materjalis ja poliitikud on n-ö nanoteaduste insenerid. Meie eesmärk on luua parem maailm, edendades kohalikke omavalitsusi".

 


Soovid rohkem uurida Viladecansilt ja teistelt inspireerivate linnadelt, kuidas teha energiülemineku hüpe?
Registreeri end EL Linnalaborisse Viladecansis 23.-24. novembriks 2023.
nn

 

[1] ÜRO Keskkonnaprogrammi rahvusvahelise ressursside paneeli raport: Ressursitõhusus ja kliimamuutused 2020; ja Heitkoguste eesmärkide mahajäämuse raport 2019, mis on mõlemad viidatud dokumendis COM(2020) 662: Renoveerimislaine Euroopas – keskkonnasõbralikumad honed, töökohtade loomine, elujärje parandamine.

 

Submitted by Annika Vaiko on 23/11/2023
author image

Annika Vaiko

See all articles