Soolise võrdõiguslikkuse ja kliimasoojenemise seos linnades

30. novembril 2023 toimus Dubais ÜRO Kliimamuutuste Konverents COP28. 8 aastat tagasi lepiti COP21 konverentsil kokku, et 2050. aastaks ei tohiks globaalne soojenemine ületada  industriaalajastu eelsest tasemest 1,5 °C ning CO2 heitkoguseid tuleks 2030. aastaks vähendada poole võrra. Euroopa roheline kokkulepe seab kliimamuutuste vähendamiseks sektorite kaupa mitmeid ambitsioonikaid eesmärke.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avaldas 2023. aasta oktoobris  soolise võrdõiguslikkuse indeksi ning seal pöörati erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse ja Euroopa rohelise kokkuleppe vaheliste seoste uurimisele. Aruandest selgub, et üksikisiku roll globaalses soojenemises on seotud soolise ebavõrdsusega.

 

CO2 heitkogused ja transpordisektor: meeste ja naiste erinevad käitumismustrid

Transpordisektor tekitab peaaegu 30% ELi CO2-heitkogustest, millest 72% on pärit maanteetranspordist. See on ainus sektor, kus heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud. Üle maailma tekitavad linnad umbes 70% süsinikdioksiidi heitkogustest ning seetõttu on neil rohepöördes võtmeroll.

Paljud linnad on välja töötanud oma kliimakavad, mis on mõnikord ambitsioonikamad kui riiklikud eesmärgid. Arvestades maanteetranspordi osakaalu CO2 heitkogustes, on üheks tähtsaimaks käitumise muutuseks isiklikust autost ühistranspordile üleminek. Siinkohal muutub oluliseks sooline mõõde: URBACTi Sooliselt Võrdsete Linnade aruandest teame, et mehed ja naised kasutavad transporti erinevalt:

- Naised kasutavad ühistransporti rohkem kui mehed.

- Mehed sõidavad autoga rohkem kui naised.

- Naised teevad sõidu jooksul rohkem peatusi kui mehed, kes sõidavad üldiselt vaid punktist A punkti B.

EIGE Soolise võrdõiguslikkuse indeksi aruande avaldamisel tutvustas URBACTi esindaja Jenny Koutsomarkou, kuidas linnad on soolise võrdõiguslikkuse ja kliima vahelise seose esirindel. EIGE veebipõhisel seminaril "Rohelise ja sooliselt võrdse transpordi suunas liikumine ELis" jagas Koutsomarkou praktilisi nõuandeid, kuidas linnad saavad oma säästliku mobiilsuse kavades tagada soolise võrdõiguslikkuse. "Linnad peavad liikumiskeskkonna puhul arvestama kolme aspektiga - turvalisus, kättesaadavus ja taskukohasus," selgitas Jenny.

 

2

 

Kujutage ette maailma, kus mehed reisiksid nagu naised…

 

Kasuliku näite jätkusuutlikust ja soovõrdsest mobiilsusest saame tuua Rootsi linnast Umeåst, mis juhtis URBACT GenderedLandscape võrgustikku. Selles linnas võetakse kõik planeerimis- ja transpordialased otsused vastu peale sooliselt eristatud andmete analüüsimist. Nende liikuvuse uuring annab linnavalitsusele teavet, kes, millal, kuhu ja milliste vahenditega sõidab. Nii teavad nad, et 60% linnas sooritatud sõitudest tehakse säästlike vahenditega (jalgsi, jalgrattaga ning ühistranspordiga), samas on nende eesmärgiks 65%. Kui aga vaadata soolist jaotust, siis tegelikult liiguvad 66% naistest säästlikult, võrreldes 55%-ga meestest. Seega oleksid Umeå linna eesmärgid juba saavutatud, kui mehed reisiksid nagu naised.

Need andmed on Umeåt suunanud oma meetmeid fokusseerima just töökohtadele, kus on rohkem mehi. Vaatlusuuringute ning ettevõtete ja töötajatega tehtud intervjuude abil uurisid linnavalitsuse töötajad taristuküsimusi nagu bussipeatuste asukoht ja teenuste regulaarsus, kuid ka laiemaid teemasid nagu ajakasutus, kodused kohustused ja perekonna hooldamise jagunemine meeste ja naiste vahel. Selle otsese tulemusena muutis linn oma bussigraafikut ja lõi täiendavaid bussipeatusi.

Samuti on loodud ärihoonete ümbruses täiendavaid jalgrattaparklaid.  Mõned ettevõtted annavad säästlike transpordivahendite kasutajaile ka lisapuhkusepäevi. Kokkuvõttes parandas see ka avaliku ja erasektori vahelist koostööd.

Umeå on vaid üks näide ning loomulikult oleks selliste sekkumiste tulemus paljudes Euroopa linnades erinev. Sellegipoolest võimaldavad eristatud andmed igas linnas hinnata ja jälgida rohelise ülemineku soolisi mõjusid.

 

Loe rohkem soolise võrdõiguslikkuse kohta linnaplaneerimises ja sellega seotud teemadel:

- Miks me räägime ikka veel soolisest võrdõiguslikkusest? FEMACT-Cities tegevusplaneerimise võrgustik

- Sootundlike riigihangete tutvustamine - URBACTi veebikoolitus

- URBACTi sooliselt võrdõiguslike linnade aruanne 2022

- WalknRoll - URBACTi allikad liikuvuse paradigma muutmise kohta Euroopas

 

 

 

Submitted by Annika Vaiko on 30/01/2024
author image

Annika Vaiko

See all articles