Mida tähendab ringmajandus ehitussektoris ning kui kaugele oleme me praeguseks jõudnud? Millised on peamised väljakutsed ja kuidas me need saavutame – alustades kohalikult tasandilt ja liikudes järjest kõrgemale? URGE APN projekt tegeleb ringmajanduse teemaga ehitussektoris.
URGE APN projekt
URGE (Circular Building Cities – ringmajanduse põhimõttel ehitatavad linnad) projekt on üks URBACT III Action Planning Network (APN) projektidest. Projekti eesmärk on välja töötada tegevuskavad ehitussektorile, et kiirendada selle üleminekut ringmajandusele. Võrgustik koosneb väga erineva suurusega linnadest: suured linnad nagu Kopenhaagen (Taani) ja München (Saksamaa), keskmise suurusega linnad nagu Utrecht (Holland) ja Riia (Läti) ning väikesed linnad nagu Maribor (Sloveenia) ja Kavala (Kreeka) ning Oeste piirkond (Portugal), mis koondab piirkonna väiksemaid omavalitsusi. Võrgustikku juhib Utrechti linn.
URBACT Action PLanning võrgustik URGE on praegu alles algusfaasis. Esimeses etapis uuritakse iga osalevat linna eraldi, et aru saada just selle linna vajadustest ja kitsaskohtadest. Lõpuks koostatakse spetsiifiline tegevuskava, mis pakub uusi lahendusi ehitussektorile selle linna näitel.
Milline on ringmajandusel põhinev ehitis?
URGE võrgustikus sõnastatakse vastus selle küsimusele järgmisel: „Ehitis, mida on arendatud, ehitatud, kasutatud ja taaskasutatud ilma ebavajaliku ressursikasutuseta, keskkonnareostuseta ja ökosüsteemide seisundi halvendamiseta. See on ehitatud majanduslikult vastutustundlikul moel ning panustab inimeste ja biosfääri heaolusse.“
Ringmajandusel põhineval ehitistel on positiivne mõju materjalidele, energiale, jäätmetele, bioloogilisele mitmekesisusele, tervishoiule ja heaolule, kultuurile ja ühiskonnale.
Kui kaugel on ringmajanduse vaatepunktist maailmamajandus tänaseks?
Globaalsest majandusest põhineb ringmajandusel ainult 9%: igal aastal kasutatakse 8,4 gigatonni taaskasutatud materjale ning 84,4 gigatonni materjale, mille päritoluks on kaevandatud loodusvarad. Mitte-taaskasutatud materjalidest suurem osa läheb kaduma nii, et neid materjale pole võimalik uuesti ringlusesse võtta – need kas hajuvad emissioonidena või muutuvad taaskasutamiseks kõlbmatuteks. Elamumajandus, toiduainetööstus ja liikuvus kokku moodustuvad enam kui 82% kogu materjalide jalajäljest.
Ennustatakse, et järgmise 30 aasta jooksul kasvab uute ehitiste maht sama suureks kui seni ehitatud ehitiste maht. Kiirelt kasvav ehitussektor on hetkel üks suurimaid jäätmete tootjaid maailmas: igal aastal tekib üle maailma 1,3 miljardit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid ning umbes pool sellest tuleb ehitusest. Seetõttu on ülioluline leida uusi ringmajandusel põhinevaid lahendusi ka ehitussektoris.
Euroopa näide
Euroopa ehitussektor on paljude riikide majandusele strateegiliselt oluline. Umbes neli maja kümnest on Euroopas ehitatud enne 1960. aastat ehk ajal, mil ehituskvaliteet ja -normid olid võrreldes tänase päevaga palju kehvemal tasemel. Prioriteet on säilitada juba varem ehitatut. Kui renoveerimine või lammutamine on vajalikud, peaks see toimuma ringmajanduse põhimõtete kohaselt ehk materjalid sisenevad uuesti ehitussektorisse ja võimalusel neid taaskasutatakse.
Euroopa Komisjoni eesmärk on kiirendada üleminekut ringmajandusele ja võimaldada Euroopa linnadel eest vedada ülemaailmse süsteemi muutmist praeguselt aegunud mudelilt „kaevanda-ehita-lammuta-viska ära“ uuele ringmajanduse mudelile. Et ringmajandus on kompleksne ja kaugeleulatuv kontseptsioon, tuli Euroopa Komisjon 2015. aasta detsembris välja kõikehõlmava strateegiaga ehk „Ringmajanduse tegevuskavaga“. Et kiirendada ringmajandusele üleminekut, annab tegevuskava võimu kohalikule tasandile. Nüüdseks on tegevuskava elluviimisega tegeldud neli aastat, Maailma majandusfoorumil (2018) on avaldatud terviklikum ringmajanduse ülevaade ning avaldatud on mitmeid aruandeid. Et kiiremini edasi liikuda on Euroopa Komisjon välja pakkunud ringmajandusele ülemineku kiirendamise põhimõtted:
- Ringmajandus on kompleksne. Seetõttu on vajalik kõikehõlmav strateegia, mis suunaks valikuid strateegilistes sektorites.
- Ringmajanduse prioriteetseks muutmisel erinevates avaliku sektori institutsioonides on nii lühi- kui ka pikaajalisi kasutegureid. Teenused, mis tegelevad keskkonnakaitsega, tööstusega, teadusega, rahvusvahelise koostööga ja potentsiaalselt veel paljud teised, saavad panustada, et muuta ringmajanduse kontseptsioon laialdaselt levinuks nii nende organisatsioonide sees kui ka neist väljas.
- Ringsetele põhimõtetele üleminek on kiirem, kui tegevustes majanduslikult osalejad on protsessi otseselt kaasatud. Efektiivne avalik ringmajanduse poliitika vajab tuge ettevõtluselt ja kodanikuühiskonnalt, et maksimeerida kasusid keskkonna ja majanduse jaoks.
Euroopa ehitusmaterjalide regulatsioon (European Building Products Regulations) sätestab uue lähenemise, nn ressursside jätkusuutlik kasutamise printsiibid, millega ehitussektor peab kohanema. Samas on endiselt palju asju, mida saab ära teha kohalikul tasandil.
Käitumine kohalikul tasandil
Holistlik lähenemine ja eri tegevuste integreerimine kohalikes tegevuskavades on võti, et saavutada ambitsioonikad ELi ringmajanduse eesmärgid.
Ringmajanduslikult ehitamise tüüpiline edutegur on osalejate ja huvigruppide väga varajane kaasamine – lõppkasutajad, tehnikud, tarnijad ja kogukond ning nende vajadused ja soovid mängivad siin võtmerolli. Sellele lisaks on riigihanke regulatsioonid võimas abivahend, millega kujundada ringmajanduse printsiipe. Kohalikul tasandil võivad olulist rolli mängida ka lõpetatud ehitusprojektid ja ehitiste ning maa-alade taaskasutamine – levivad teadmised ning toimub kogemuste vahetus. Osalisi, seal hulgas ka kodanikke, aitab protsessi kaasata (ava)andemete, indikaatorite ja diskussiooni jagamine ja levitamine linna kanalites. Kompetentsi kasvatamise portfoolio, mis sisaldab koolituspaketti, indikaatoreid, andmeid, näiteid headest praktikatest, integreeritud spetsiifiliste tööriistade ja programmide juhendeid, nagu Pay-as-You Throw (PAYT, maksa-nagu-viskad) süsteem, võib parandada ringmajanduse printsiipide rakendamist kohalikul tasandil. Kõige selle efektiivseks elluviimiseks on oluline kõikehõlmava tegevusplaani koostamine linna ressursside majandamiseks.
Need teemad tõstatati ja arutleti URGA APN projekti partnerite hulgas, kui Utrechtis toimus 15.-16. oktoobril võrgustiku avalöök-koosolek. Palju tööd on veel ees, et jõuda ringmajanduse eesmärkideni nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil. Jälgige Action Planning võrgustiku URGE tegevusi järgneva 2 aasta jooksul!
Juhised Eestis ehitusjäätmete käitlemiseks:
Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise juhised
