Uus Leipzigi Harta toob välja olulised kontseptsoonid, kuidas linnaruumi ja kohaliku elu kvaliteeti paremaks muuta: õiglane linn (the Just City), roheline linn (the Green City) ja produktiivne linn (the Productive City). Neid lahendusi on proovitud ja kohandatud erinevates kohalikes kontekstides Euroopas. Viimane URBACTi väljaanne (‘Good practice transfer: Why not in my City?’) keskendub just sellele, kuidas häid praktikaid ühelt linnalt teisele üle kanda. URBACT programmi märksõnad heade praktikate võimendamisel on „mõista“, „kohanda“ ja „taaskasuta“. Järgnevalt tuuakse üheksa näidet „õiglase linna“ mõõtme võimalikest kohalikest tegevustest. Neist ideedest võiks igas suuruses linn inspiratsiooni saada ning leida oma võimalused sotsiaalse tõrjutuse ärahoidmiseks.
1. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine muusika kaudu
Üheks viisiks, kuidas linn saab sotsiaalse tõrjutusega võidelda, on tasuta muusikaprogramm, mis on eelkõige mõeldud kehvemal järjel olevate perede lastele.
Huviharidus on sageli tasuline ja seepärast jäävad osad lapsed sellest kõrvale. Just sellel põhjusel otsustas Tšehhi linn Brno URBACTi OnStage projekti kaudu pakkuda tasuta muusikaharidust neile, kellel seda võimalust tavaliselt ei ole. Brno on üks kuuest ELi linnast, kes OnStage võrgustikus kaasava lähenemise kasutusele võttis. Selle raames toimub aktiivne koostöö õpetajate ja lapsevanemate vahel ning tegevused on peamiselt suunatud kehvemal järjel olevatele piirkondadele. Programm toob inimesed kokku, pakub lastele tegevust ja rõõmu, lihtsustab kultuurivahetust ja mõjub positiivselt ka laste õpitulemustele.
2. Rohkem vabatahtlikku tööd!
Horvaatia linn Pregrada, mis on üks seitsmest Volunteering Cities võrgustikku kuuluvast linnast, on hästi ära kasutanud vabatahtliku töö potentsiaali ja julgustanud oma noori rohkem teisi aitama. Linnas moodustati kohalik rühm, mis ühendab asjakohaseid ühendusi, kohaliku omavalitsuse töötajaid ja igas vanuses elanikke. Rühm lõi uue vabatahtliku tegevuse juhtimisstruktuuri, mis on osaks ka linna sotsiaalsete probleemide lahendamise mudelist. Linnas on nüüdseks juba suur hulk aktiivseid vabatahtlikke, koostöö erinevate osapoolte vahel toimib hästi ja tänu sellele on abivajajad saanud palju rohkem vajalikku toetust. Seega, kui vabatahtlikule tegevusele rohkem tähelepanu pöörata ning inimesi õigesti tegevustesse kaasata, siis on vabatahtliku töö potentsiaal linna sotsiaalsete probleemidega tegelemisel suur.
3. Kaasamisele ja sallivusele pühendumine
Hamburgi Altona piirkond (Saksamaal) on käivitanud diskrimineerimisvastase strateegia, mille põhimõtted on tuntud kui Altona deklaratsioon. Selle deklaratsiooni on välja töötanud kohalikud poliitikud ja elanikud üheskoos.
Deklaratsioonis tunnustatakse kultuurilist mitmekesisust ja võideldakse diskrimineerimise vastu, rõhutatakse sallivuse, võrdsuse ja iga inimesega lugupidavalt käitumise olulisust. Inimesi kutsutakse üles teadvustama mitmekesisusega kaasnevaid võimalusi, suhtlema inimestega avatult ja eelarvamusteta. Inspireerituna Rumourless Cities ("Ära toida kuulujutte") võrgustikust määras Altona kohalikud kampaania saadikud, kes mitmekesisuse teemaga linnas rohkem tegelema hakkasid. Kohalike inimestega suheldi kogukonna, demokraatia ja võrdõiguslikkuse teemadel ning sellest, kui oluline on toimiva ühiskonna jaoks üksteisest hoolimine. Sellised algatused aitavad kogukonda sallivamaks muuta ning kaasata erineva taustaga inimesi ühistegevustesse, mille läbi õpivad inimesed kogukonna liikmeid paremini tundma.
4. Kohaliku pärandi tutvustamine jutuvestmise kaudu
Soomes Poris kutsus linna kultuuriosakond koostöös kohaliku kunstikollektiiviga inimesi jagama põnevaid lugusid ja mälestusi seoses endise raadiojaamaga. Lugusid jagati veebis ja inimesed rääkisid neid ka ise erinevatel linnaruumis toimunud sündmustel. Lugude kogumise ja jutuvestmise eesmärk oli tekitada huvi kohaliku pärandi vastu ning ärgitada kasutama mahajäetud hooneid ning ruume, nt vana raadiojaama ruume erinevate sündmuste jaoks. Pori eeslinn sai selleks algatuseks inspiratsiooni Come In! võrgustiku iga-aastaselt heade praktikate seminarilt. Selliste algatustega pööratakse rohkem tähelepanu linna ehitatud keskkonnale, antakse uus tähendus pärandile, edendatakse kodanikuaktiivsust ning võideldakse seeläbi ka linnaruumi isoleerituse vastu.
5. Linnavara ühine kasutamine
Belgia linnal Gentil on pikk ajalugu erinevate kodanikualgatuste toetamisel ja neis kaasa löömisel. Civic eState võrgustikus osaledes õppis Gent teistelt linnadelt (nt Napoli, Amsterdam, Barcelona ja Gdansk), kuidas veelgi paremini linnaelanikega koostööd teha ning kuidas linna ühisvara üheskoos mõistlikult kasutada. Selles koostöös said kokku nii kohalik poliitika, kinnisvaraarendus kui ka vajadus seadusandlust kohandada. Gent tegeles projektis kasutusest kõrvale jäänud Püha Jozefi kiriku hoone uuesti kasutusele võtmisega. Linnakodanikud ja kohalikud organisatsioonid moodustasid rühma, kus määrati kohalik koordinaator, kes vastutaks selle eest, et hoonete haldamisel ja kasutamisel oleks arvestatud naabruskonna vajadustega.
6. Suurem koostöö naabruskondade vahel!
Prantsusmaa suurlinn Lille kaardistas kohalikud ühendused ja tegi ülevaate erinevate ühenduste koostöövõimalustest, pidades silmas kehvemal järjel olevate naabruskondade vajadusi. Seeläbi püüti kogukondadele rohkem sõnaõigust anda ja luua ühiseid sotsiaalprojekte, nt tuues kokku hooldekodu ja kohaliku kooli, et need saaksid vastastikku üksteisele abiks olla. Lille’i algatus sai inspiratsiooni Lissaboni arengustrateegiast, mis keskendub vaesusega võitlemisele, annab kogukondadele rohkem mõjuvõimu, pakub võimalusi koostööks ning mille kaudu pakutakse toetusi kohalikele projektidele. Lille ja Lissabon osalevad mõlemad Com.Unity.Lab võrgustikus, kust nad oma tegevustele toetust saavad.
7. Linnaelanikega suhtlemine mängu ja mängude kaudu
Cork (Iirimaa) kasutab mängulist lähenemist, et inimeste jaoks linnakeskkond mõnusamaks ja tuttavamaks muuta.
Algatus on juhitud kohaliku grupi poolt, kuhu kuuluvad inimesed linnavolikogust, avalik-õiguslikest asutustest ning tervishoiu-, kultuuri- ja spordiühendustest. Rakendades Udine’i (Itaalia) ja teiste Playful Paradigm võrgustiku linnade häid tavasid, on Cork pannud üles hooajalised mängualad kesklinna, parkidesse ja raamatukogudesse, pakub erinevaid mängualasid naabruskondade festivalide jaoks ning on teinud raamatukogudesse mänguasjade laenutuse. See algatus on loonud head võimalused linnaelanikele, et koos sotsiaalsete probleemidega võidelda.
8. Tugevam koostöö omavalitsuse ja MTÜde vahel
Riias asuv MTÜ-de Maja on koht, kus kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad korraldada üritusi, arendada koostööd omavalitsusega ning saada hariduslikku, tehnilist ja haldustuge. Selline mudel inspireeris linnu üle kogu ELi suurendama koostööd valitsusväliste organisatsioonide, kodanike ja institutsioonide vahel ning seda toetas ACTive NGOs võrgustik. Näiteks Sitsiilia saarel asuv linn Siracusa lõi koos kohalike ühendustega kolm uut avalikku kokkusaamiskohta: kodanikemaja kehval järjel olevas naabruskonnas, kontserdipaik ajaloolises keskuses (Officine Giovani) ja linnakeskus, mida kasutatakse kogukonna ja kohaliku omavalistuse koostööks, et ühiselt poliitikat kavandada.
9. Rohkem rahvusvahelisi talente
Ungari linn Debrecen on koduks mitmele rahvusvahelisele ettevõttele ja ülikoolile ning seepärast on linn laiendanud toetussüsteemi teistest riikidest saabuvatele spetsialistidele ja üliõpilastele, et nad tunneksid end uues kohas teretulnuna ja
väärtuslike kogukonna liikmetena. Debrecen on üks kuuest linnast Welcoming International Talent võrgustikus, mis on inspireeritud Groningenist (NL), kus on eraldi meeskond, kes pakub uutele teistest riikidest saabunud elanikele aktiivset tuge eluaseme ja töö leidmisel, linnaelu tundmaõppimisel ja suhtlusvõimaluste leidmisel. Kohalikud juhid on tänu võrgustiku tööle aru saanud, et majandusareng on väga oluliselt seotud erinevate sotsiaalsete apektidega. Üha rohkem püütakse julgustada rahvusvaheliste talentide värbamist ning toetada mõistliku hinnaga eluaseme pakkumist välismaalt tulijatele.
Lisateavet nende ja paljude teiste linnaruumiga seotud heade praktikate kohta leiab uuest URBACTi väljaandest: ‘Good practice transfer: Why not in my City?’.
