Kuidas linnad kujundavad tervist väljaspool tervishoidu
Kolm URBACTi võrgustikku vastavad küsimusele: mis siis, kui parem tervis algab juba enne seda, kui inimesed üldse tervishoidu vajavad?
Kui räägime tervisest ja heaolust, mõtleme sageli esmalt tervishoiule: arstidele, haiglatele, ravile, ennetuskampaaniatele, ravimitele või haiguslehele. Euroopas on need ühiskondade peamised viisid haigustele reageerimiseks või nende ennetamiseks. Kuid tervist ei kujundata ainult kliinikutes ja ooteruumides. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine” (WHO põhikiri, 1948). Tervist kujundatakse juba varem – paikades, kus toimub igapäevaelu: õhk, mida hingame, tänavad, mida mööda liigume, avalikud ruumid, mida kasutame, toit, mida sööme, ning võimalused kohtuda, liikuda, puhata ja tunda end kogukonna osana.
Just siin hägustub piir isikliku heaolu ja avaliku vastutuse vahel. Linnade jaoks tõstatab see praktilise küsimuse: mida saavad kohalikud omavalitsused teha selleks, et põimida tervis ja heaolu linnaruumi ning igapäevaellu?
Oma URBACTi tegevuskavade koostamise teekonnal püüdsid OneHealth4Cities, Re-Gen ja Breaking Isolation sellele küsimusele vastata. Partnerlinnade kogemused näitavad võimalusi (ja väljakutseid), mis tekivad siis, kui linnavalitsused viivad tervise teemad tervishoiust kaugemale ning muudavad heaolu käegakatsutavaks, ühiseks ja kogukonda juurdunuks.
